Lohistamisvarda vedrustus (poolsõltumatu vedrustus)
Haakeseadme vedrustust nimetatakse ka poolsõltumatuks vedrustuseks, millel on nii mittesõltumatu vedrustuse puudused kui ka sõltumatu vedrustuse eelised. Konstruktsiooni seisukohast kuulub see mittesõltumatu vedrustuse hulka, kuid vedrustuse jõudluse seisukohast on sellise vedrustuse eesmärk saavutada täishaakeseadme sõltumatu vedrustuse jõudlus koos suurema stabiilsusega, mistõttu nimetatakse seda poolsõltumatuks vedrustuseks.
Veovarda vedrustus on konstrueeritud tagaratta vedrustuse konstruktsiooni jaoks, selle koostis on väga lihtne, et saavutada ratta ja kere või raami jäik ühendus üles-alla pööratava poomiga ning seejärel hüdraulilise amortisaatori ja vedruga pehme ühendusena, mis toimib amortisaatorina ja toetab kere, silindrilise või kandilise tala ühendamine vasaku ja parema rattaga.
Veoõla vedrustuse konstruktsiooni seisukohast on vasak ja parem kiikhoob ühendatud tala abil, seega säilitab vedrustuse konstruktsioon siiski üldised silla omadused. Kuigi veoõla vedrustuse konstruktsioon on väga lihtne, on komponente väga vähe ning need võib jagada pooleks veoõlaks ja täisveoõlaks.
Nn poolhaagisõla tüüp tähendab, et veoõlg on kerega paralleelne või õigesti kaldu. Veoõla esiots on ühendatud kere või raamiga ja tagumine ots on ühendatud ratta või teljega. Veoõlg saab amortisaatori ja vedru abil üles ja alla kiikuda. Täishaagisõla tüüp viitab sellele, et veoõlg on paigaldatud telje kohale ja ühendusõlg ulatub tagant ettepoole. Tavaliselt on veoõla ühendusotsast rattaotsani sarnane V-kujuline struktuur. Sellist konstruktsiooni nimetatakse täishaagisõla tüüpi vedrustuseks.
Topelthargiga sõltumatu vedrustus
Topelthargiga sõltumatut vedrustust tuntakse ka topelt-A-hargiga sõltumatu vedrustusena. Topelthargiga vedrustus koosneb kahest ebavõrdsest A- või V-kujulisest õõtshoovast ja tugipostidega hüdraulilistest amortisaatoritest. Ülemine õõtshoob on tavaliselt lühem kui alumine õõtshoob. Ülemise õõtshoova üks ots on ühendatud tugiposti amortisaatoriga ja teine ots kerega; alumise õõtshoova üks ots on ühendatud rattaga, teine ots aga kerega. Ülemine ja alumine õõtshoob on samuti ühendatud ühendusvardaga, mis on samuti rattaga ühendatud. Põikjõudu neelavad mõlemad kahvliharud samaaegselt ja tugipost kannab ainult kehakaalu. Topelthargiga vedrustuse teke on tihedalt seotud McPhersoni sõltumatu vedrustusega. Neil on järgmine ühine joon: alumine õõtshoob koosneb AV- või A-kujulisest kahvliharust ja hüdrauliline amortisaator toimib tugipostina, mis toetab kogu kere. Erinevus seisneb selles, et topelthargiga vedrustusel on ülemine õõtshoob, mis on ühendatud tugipostiga amortisaatoriga.
