Pukseerimishoova vedrustus (poolsõltumatu vedrustus)
Veokonksu vedrustus on tuntud ka kui poolsõltumatu vedrustus, millel on nii sõltumatu vedrustuse puudused kui ka sõltumatu vedrustuse eelised. Konstruktsiooni seisukohalt kuulub see mitte-sõltumatu vedrustuse alla, kuid vedrustuse jõudluse seisukohalt on selline vedrustus selleks, et saavutada suurema stabiilsusega täielikult puksiirist sõltumatu vedrustus, mistõttu seda nimetatakse poolsõltumatuks vedrustuseks.
Veokonksu vedrustus on mõeldud tagaratta vedrustuse konstruktsioonile, selle koostis on väga lihtne, et saavutada ratta ja kere või raami üles-alla noole jäik ühendus ning seejärel hüdraulilise amortisaatori ja spiraalvedru külge pehme ühendusena , mängivad amortisaatori rolli ja toetavad kere, silindriline või kandiline tala on ühendatud vasaku ja parema rattaga.
Haakekonksu vedrustuse konstruktsiooni vaatenurgast on vasak ja parem õõtshoovad ühendatud talaga, nii et vedrustuskonstruktsioon säilitab siiski üldised silla omadused. Kuigi veokonksu vedrustuse struktuur on väga lihtne, on komponente väga vähe, neid saab jagada poolhaakehoova tüübiks ja täishaakekonksu kaheks tüübiks.
Niinimetatud poolpukseerimishoob tüüp tähendab, et veokonks on kerega paralleelne või korralikult kallutatud. Haakekonksu esiots on ühendatud kere või raamiga ja tagumine ots ratta või teljega. Pukseerimishoob saab amortisaatori ja spiraalvedru abil üles-alla kõikuda. Täisveohoova tüüp viitab sellele, et tõmbehoob on paigaldatud telje kohale ja ühendushoob ulatub tagant ette. Tavaliselt on sarnane V-kujuline struktuur tõmbehoova ühendavast otsast ratta otsani. Sellist konstruktsiooni nimetatakse full drag arm tüüpi vedrustuseks.
Topelthargist sõltumatu vedrustus
Topelthargist sõltumatut vedrustust tuntakse ka kui topelt-A-õla sõltumatut vedrustust. Topeltkahvli vedrustus koosneb kahest ebavõrdsest A- või V-kujulisest juhthoovast ja tugiposti hüdraulilistest amortisaatoritest. Ülemine juhthoob on tavaliselt lühem kui alumine juhthoob. Ülemise juhthoova üks ots on ühendatud samba amortisaatoriga ja teine ots on ühendatud korpusega; Alumise juhthoova üks ots on ühendatud rattaga, teine ots aga kerega. Ülemine ja alumine juhthoob on ühendatud ka ühendusvardaga, mis on samuti ühendatud rattaga. Põikjõud neelavad korraga kaks kahvlivart ja tugi kannab ainult keharaskust. Topelthargiga vedrustuse sünd on tihedalt seotud McPhersoni sõltumatu vedrustusega. Neil on ühine joon: alumine juhthoob koosneb AV- või A-kujulisest kahvli juhthoovast ning hüdrauliline amortisaator toimib tugipostina, mis toetab kogu keha. Erinevus seisneb selles, et kaheharulisel vedrustusel on ülemine juhthoob, mis on ühendatud amortisaatoriga.
