Roolivarras, tuntud ka kui "ram Angle", on auto roolisilla üks olulisi osi, mis võib panna auto stabiilselt sõitma ja sõidusuunda mõistlikult üle kandma.
Roolilati ülesanne on kanda auto esiosa koormust, toetada ja panna esiratas pöörlema ümber pöördtihvti, et auto pöörleks. Sõiduki tööolekus talub see muutuvat löögikoormust, seega peab sellel olema suur tugevus.
Rooliratta positsioneerimise parameetrid
Auto sirgjoonelise liikumise stabiilsuse säilitamiseks roolilambi valgustamiseks ja rehvi ning osade vahelise kulumise vähendamiseks peavad rool, roolivarras ja esisilla ning raami vaheline asend säilitama teatud suhtelise asendi. Seda nimetatakse rooliratta positsioneerimiseks ehk esirataste positsioneerimiseks. Esirataste õige positsioneerimine on vajalik: see tagab auto stabiilse sirgjoonelise liikumise ilma kõikumiseta; roolirattale mõjub roolirattal vähe jõudu roolimise ajal; roolirattal on pärast roolimist automaatse tagasipöördumise funktsioon. Rehvi ja maapinna vaheline libisemine vähendab kütusekulu ja pikendab rehvi kasutusiga. Esirataste positsioneerimine hõlmab pöördpoldi tahapoole kallutamist, pöördpoldi sissepoole kallutamist, esirataste väljapoole kallutamist ja esirataste esiosa ühendamist. [2]
Kingpini tagumine nurk
Tõmbpolt asub sõiduki pikitasandis ja selle ülemisel osal on tagurpidi nurk Y, st nurk tõmbpoldi ja maapinna vertikaaljoone vahel sõiduki pikitasandis, nagu joonisel näidatud.
Kui pöördtihvti tagumine kalle on v, jääb pöördtihvti telje ja tee ristumispunkt ratta ja tee kokkupuutepunkti ette. Kui auto sõidab sirgjooneliselt ja rool peaks välise jõu mõjul kogemata kalduma (joonisel on noolega näidatud paremale kaldumine), kaldub auto suund paremale. Sel ajal avaldab tee ratta ja tee kokkupuutepunktis b auto enda tsentrifugaaljõu mõjul rattale külgmist reaktsiooni. Ratta reaktsioonijõud moodustab pöördtihvti teljele mõjuva pöördemomendi L, mille suund on täpselt vastupidine ratta läbipainde suunale. Selle pöördemomendi mõjul naaseb ratas algasendisse, tagades auto stabiilse sirgjoonelise sõidu, seega nimetatakse seda momenti positiivseks momendiks.
Kuid pöördemoment ei tohiks olla liiga suur, vastasel juhul peaks juht roolimise ajal pöördemomendi stabiilsuse ületamiseks avaldama roolile suurt jõudu (nn rooli raskus). Kuna stabiliseeriva momendi suurus sõltub momendiõla L suurusest ja momendiõla L suurus sõltub tagumise kaldenurga v suurusest.
Tänapäeval ei ole tavaliselt kasutatav v-nurk suurem kui 2–3°. Rehvirõhu vähenemise ja elastsuse suurenemise tõttu suureneb tänapäevaste kiirsõidukite stabiilsusmoment. Seetõttu saab V-nurka vähendada nullilähedaseks või isegi negatiivseks.