Stabilisaatorlatt
Stabilisaatorlatti nimetatakse ka tasakaalustuslatiks ja seda kasutatakse peamiselt kere kaldumise vältimiseks ja tasakaalus hoidmiseks. Stabilisaatorlati kaks otsa on kinnitatud vasaku ja parema vedrustuse külge. Auto pööramisel surub vedrustuse välimine osa stabilisaatorlatile ja stabilisaatorlatt paindub. Elastse materjali deformatsioon takistab rataste tõstmist, nii et kere säilitab võimalikult tasakaalu.
Mitmehoovaline vedrustus
Mitmehoovaline vedrustus on vedrustusstruktuur, mis koosneb kolmest või enamast ühendusvardast, et tagada juhtimine mitmes suunas, et ratastel oleks usaldusväärsem veojõud. Ühendusvardaid on kolm, ühendusvardaid neli, ühendusvarda viis jne.
Õhkvedrustus
Õhkvedrustus viitab õhkvedrustusele, mis kasutab õhk-amortisaatorit. Võrreldes traditsioonilise terasvedrustusega on õhkvedrustusel palju eeliseid. Suurel kiirusel liikudes saab vedrustust karastada, et parandada kere stabiilsust; madalatel kiirustel või konarlikel teedel saab vedrustust mugavuse parandamiseks pehmendada.
Õhkvedrustuse juhtimissüsteem toimib peamiselt õhupumba abil, mis reguleerib õhk-amortisaatori õhuhulka ja rõhku, muutes õhk-amortisaatori kõvadust ja elastsust. Sissepumbatava õhu hulga reguleerimisega saab reguleerida õhk-amortisaatori liikumist ja pikkust ning šassiid tõsta või langetada.
