Stabilisaatorvarras
Stabilisaatorvarrast nimetatakse ka tasakaalukangiks, mida kasutatakse peamiselt selleks, et vältida kere kaldumist ja hoida keha tasakaalus. Stabilisaatorvarda kaks otsa on fikseeritud vasak- ja parempoolses vedrustuses, auto pööramisel surub välimine vedrustus stabilisaatorivardale, stabilisaatorivarda paindumine võib elastse deformatsiooni tõttu takistada ratta tõstmist, nii et keha nii palju kui võimalik tasakaalu säilitamiseks.
Mitmelüliline vedrustus
Mitme hoovaga vedrustus on vedrustusstruktuur, mis koosneb kolmest või enamast ühendusvarda tõmbevardast, et tagada juhtimine mitmes suunas, nii et rattal on usaldusväärsem sõidurada. Seal on kolm ühendusvarda, neli kepsu, viis kepsu ja nii edasi.
Õhkvedrustus
Õhkvedrustus viitab vedrustusele, mis kasutab õhkamortisaatorit. Võrreldes traditsioonilise terasvedrustuse süsteemiga on õhkvedrustusel palju eeliseid. Kui sõiduk sõidab suurel kiirusel, saab vedrustust karastada, et parandada kere stabiilsust; Madalatel kiirustel või konarlikul teel saab vedrustust mugavuse parandamiseks pehmendada.
Õhkvedrustuse juhtimissüsteem on peamiselt läbi õhupumba õhuamortisaatori õhuhulga ja rõhu reguleerimiseks, võib muuta õhuamortisaatori kõvadust ja elastsust. Reguleerides sissepumbatava õhu hulka, saab reguleerida õhkamortisaatori käigupikkust ja pikkust ning kere tõsta või langetada.
