Hõõglamp on teatud tüüpi elektriline valgusallikas, mis muudab juhi kuumaks ja helenduvaks pärast seda, kui vool seda läbib. Hõõglamp on soojuskiirguse põhimõttel valmistatud elektriline valgusallikas. Lihtsaim hõõglambi tüüp on lasta hõõgniidist läbi piisavalt voolu, et see hõõguvaks muutuks, kuid hõõglambi eluiga on lühike.
Suurim erinevus halogeenlampide ja hõõglampide vahel on see, et halogeenlambi klaaskest on täidetud mõne halogeen-elementgaasiga (tavaliselt joodi või broomiga), mis toimib järgmiselt: hõõgniidi kuumenemisel volframi aatomid aurustuvad ja liiguvad. klaastoru seina poole. Kui nad lähenevad klaastoru seinale, jahutatakse volframi aur temperatuurini umbes 800 ℃ ja ühineb halogeeni aatomitega, moodustades volframhalogeniidi (volframjodiid või volframbromiid). Volframhalogeniid jätkab liikumist klaastoru keskosa suunas, pöördudes tagasi oksüdeeritud hõõgniidi juurde. Kuna volframhalogeniid on väga ebastabiilne ühend, siis see kuumutatakse ja laguneb uuesti halogeeni auruks ja volframiks, mis seejärel sadestatakse hõõgniidile aurustumise korvamiseks. Selle ringlussevõtu protsessiga ei pikene hõõgniidi kasutusiga mitte ainult oluliselt (ligi 4 korda hõõglambi omast), vaid ka seetõttu, et hõõgniit võib töötada kõrgemal temperatuuril, saavutades seeläbi suurema heleduse, kõrgema värvitemperatuuri ja suurema valgustugevuse. tõhusust.
Autotulede ja laternate kvaliteet ja jõudlus on mootorsõidukite ohutuse seisukohalt olulise tähtsusega, meie riik koostas riiklikud standardid vastavalt Euroopa ECE standarditele 1984. aastal ning laternate valgusjaotusvõime tuvastamine on nende hulgas üks olulisemaid.
