Hõõguv lamp on omamoodi elektrilise valgusallika, mis muudab juhtkonna kuumaks ja helendavaks pärast voolu voolamist. Hõõglamp on elektriline valgusallikas, mis on valmistatud vastavalt termilise kiirguse põhimõttele. Lihtsaim hõõglamp on hõõgniidi kaudu piisavalt voolu edastada, et see hõõglaks muuta, kuid hõõglampil on lühike eluiga.
Suurim erinevus halogeensibulate ja hõõglambrite vahel on see, et halogeenlambi klaasist kest on täidetud mõne halogeenielementeraalse gaasiga (tavaliselt jood või broom), mis töötab järgmiselt: kui hõõgniit kuumeneb, on volframi aatomid aurustunud ja liiguvad klaasist toru seina poole. Klaasitoru seinale lähenedes jahutatakse volframiauru umbes 800 ℃ -ni ja ühendab halogeeni aatomitega, moodustades volframhalogeniidi (volframjodiid või volframbromiid). Volframhalogeniid liigub jätkuvalt klaasist toru keskpunkti poole, naastes oksüdeeritud hõõgniidi juurde. Kuna volframhalogeniid on väga ebastabiilne ühend, kuumutatakse see ja koondatakse halogeeni auruks ja volframiks, mis seejärel ladestatakse hõõgniidile, et korvata aurustumine. Selle ringlussevõtuprotsessi kaudu ei laiendata mitte ainult hõõgniidi tööstusaega mitte ainult märkimisväärselt (peaaegu 4 korda suurem kui hõõglambi oma), vaid ka seetõttu, et hõõgniit võib töötada kõrgemal temperatuuril, saavutades sellega kõrgema heleduse, kõrgema värvitemperatuuri ja kõrgema helendava efektiivsuse.
Autolampide ja laternate kvaliteedil ja jõudlusel on mootorsõidukite ohutuse jaoks oluline tähtsus, meie riik sõnastas 1984. aastal Euroopa ECE standarditele riiklikud standardid ning lampide valguse jaotuse tuvastamine on nende hulgas üks olulisemaid.
