Bassikõlar koosneb elektromagnetist, mähist ja sarvekilest, mis muundab voolu mehaaniliseks laineks. Füüsika põhimõte on, et kui vool läbib pooli, tekib elektromagnetväli ja magnetvälja suund on parema käe reegel. Oletame, et valjuhääldi mängib C sagedusel 261,6 Hz, valjuhääldi väljastab 261,6 Hz mehaanilist lainet ja saadab välja C lainepikkuse reguleerimise. Kõlar tekitab heli, kui mähis koos kõlari kilega kiirgab mehaanilist lainet, mis kandub edasi ümbritsevasse õhku. [1]
Kuna aga mehaaniline lainepikkus, mida inimkõrv kuuleb, on piiratud, on lainepikkuste vahemik 1,7–17 m (20 Hz – 20 00 Hz), seega seadistatakse kõlarite üldine programm selles vahemikus. Elektromagnetilised kõlarid koosnevad laias laastus elektromagnetilisest toitesüsteemist (sealhulgas: magnet-häälmähis, tuntud ka kui elektrimähis). Mehaaniline lainesüsteem (sh: helifilm, see tähendab sarvmembraani tolmukatte laine), tugisüsteem (sh: basseiniraam jne). See toimib samamoodi nagu eespool. Energia muundamise protsess toimub elektrienergiast magnetenergiaks ja seejärel magnetenergiast laineenergiaks.
Bassikõlar ja kõrgekõlar, helisüsteemiga keskmine kõlar, pikk laine, pikk lainepikkus, panevad inimeste kõrvad tekitama sooja tunde, kuuma tunde ning panevad inimesed elevil, põnevil, kasutatakse sageli KTV-s, baaris, laval ja muudes laiaulatuslikes meelelahutuskohtades .
