Õhupalli vedru.
Kellvedru ühendab peamise turvapadja (roolil oleva) turvapadja juhtmestikuga, mis on põhimõtteliselt juhtmestik. Kuna peamine turvapadi peaks koos rooliga pöörlema (seda võib ette kujutada teatud pikkusega juhtmestikuna, mis on mähitud rooliratta võlli ümber ja mida saab rooliga pöörledes tagurpidi pöörata või tihedamalt kerida, kuid millel on ka piirang, et rooli vasakule või paremale kallutades juhtmestikku ei saaks lahti tõmmata), peaks ühendusjuhtmestik jätma varu. Veenduge, et rool pöörleks küljele piirasendisse ilma lahti tõmbamata. Sellele paigalduspunktile tuleb pöörata erilist tähelepanu, et see oleks võimalikult keskmises asendis.
Toote tutvustus
Kui auto peaks kokku põrkama, on turvapadjasüsteem juhi ja kaasreisija turvalisuse kaitsmisel väga tõhus.
Praegu on turvapadjasüsteem üldiselt rooli ühe turvapadja süsteem või kahe turvapadja süsteem. Kui kahe turvapadja ja turvavöö eelpingutitega varustatud sõiduk peaks kokku põrkama, rakenduvad turvapadjad ja turvavöö eelpingutid kiirusest olenemata samaaegselt, mille tulemuseks on turvapatjade raiskamine madala kiirusega kokkupõrgete korral ja hoolduskulude märkimisväärne suurenemine.
Kahetoimeline topeltturvapadjasüsteem saab kokkupõrke korral automaatselt valida, kas kasutada ainult turvavöö eelpingutit või turvavöö eelpingutit ja topeltturvapatja samaaegselt vastavalt auto kiirusele ja kiirendusele. Sel viisil saab süsteem väikese kiirusega kokkupõrke korral kasutada juhi ja kaasreisija turvalisuse tagamiseks ainult turvavöösid, ilma et see raiskaks turvapatju. Kui kiirus kokkupõrke ajal on suurem kui 30 km/h, rakenduvad turvavöö ja turvapadjad samaaegselt, et kaitsta juhi ja kaasreisija turvalisust.
Tööpõhimõte
Kui auto satub otsasõidusse, tuvastab turvapadja juhtimissüsteem löögijõu
(aeglustus) ületab seatud väärtuse, ühendab turvapadja arvuti koheselt täispuhuja elektrilise plahvatustoru vooluringi, süütab elektrilise plahvatustoru süütekeskkonna ja leek süütab süütepulbri ja gaasigeneraatori, tekitades suures koguses gaasi temperatuuril 0. 03 sekundi jooksul turvapadi täidetakse, turvapadi paisub järsult, puruneb läbi roolil oleva dekoratiivse kattetrumli juhi ja sõitja poole, nii et juhi ja sõitja pea ja rind surutakse gaasiga täidetud turvapadjale, pehmendades lööki juhile ja sõitjale ning seejärel vabastab turvapadjas oleva gaasi.
Turvapadi suudab löögijõu ühtlaselt jaotada pea ja rindkere vahel, hoides ära habras reisija keha otsese kokkupõrke kehaga, vähendades oluliselt vigastuste võimalust. Turvapadjad kaitsevad reisijaid laupkokkupõrke korral isegi siis, kui turvavööd ei ole kinnitatud, kuid kokkupõrkevastased turvapadjad on vigastuste vähendamiseks siiski piisavalt tõhusad. Statistika kohaselt võib turvapatjadega varustatud autoga laupkokkupõrke korral reisija vigastuste aste väheneda kuni 64%, isegi kui 80% reisijatest ei kanna turvavööd. Külg- ja tagaistmetelt toimuvad kokkupõrked sõltuvad siiski turvavöö toimimisest.
Lisaks on turvapadja plahvatuse helitugevus vaid umbes 130 detsibelli, mis jääb inimkeha talutava vahemiku piiresse; 78% turvapadjas olevast gaasist on lämmastik, mis on väga stabiilne ja mittetoksiline ning inimkehale ohutu; plahvatusel eralduv pulber on määrdepulber, mis hoiab turvapatja kokkuvolditud olekus, ei kleepu kokku ja on inimkehale ohutu.
Kõik on kahe teraga mõõk ja ka turvapadjal on oma ohtlik külg. Arvutuste kohaselt peatab auto kiirusel 60 km/h ootamatu löögi korral sõiduki 0,2 sekundi jooksul ning turvapadi avaneb kiirusega umbes 300 km/h, tekkiv löögijõud on umbes 180 kg, mis on inimese peale, kaelale ja teistele haavatavatele kehaosadele raskesti talutav. Seega, kui turvapadja avanemise nurk ja tugevus on pisut valed, võib see põhjustada "tragöödia".
Autos edastavad kolm andurit pidevalt kiiruse muutuse infot elektroonilisele kontrollerile. Elektrooniline kontroller arvutab, analüüsib, võrdleb ja hindab pidevalt ning on valmis igal ajal juhiseid andma. Kui kiirus on alla 30 km/h, edastavad eesmine andur ja sellega ühendatud ohutusandur samaaegselt kokkupõrke signaali elektroonilisele kontrollerile ning saadavad käsu turvavöö eelpinguti elektrilise detonaatori detoneerimiseks. Keskanduri saadetud signaal ei saa panna elektroonilist kontrollerit saatma käsku turvapadja elektrilise detonaatori detoneerimiseks. Seega väikese kiirusega (väikese aeglustusega) kokkupõrke korral piisab juhi ja kaasreisija kaitsmiseks esiosa kokkupõrke eest, kui eelpinguti tõmbab turvavöö tagasi.
Kiire (suure aeglustusega) kokkupõrke korral edastavad eesmine ja keskne andur samaaegselt kokkupõrkesignaali elektroonilisele kontrollerile, mis annab pärast kiiret hindamist käsu ja detoneerib samaaegselt vasaku ja parema eelpingutiga turvapadja ning topeltturvapadja elektrilised detonaatorid. Kui turvavööd tihedalt tagasi tõmmatakse, avanevad mõlemad turvapadjad samaaegselt, et neelata juhi ja kaasreisija poolt suure kiiruse vähenemise tõttu tekkivat löögienergiat, kaitstes tõhusalt nende ohutust.
Kui auto põrkab kokku enda ees oleva fikseeritud objektiga, siis mida kiiremini auto liigub, seda suurem on aeglustus ja seda rohkem jõudu andur saab. Kui esianduri ja keskanduri etteantud jõud jagatakse ülemiseks ja alumiseks piiriks, st esianduri etteantud kokkupõrkekiirus on väiksem kui alumine piirväärtus 30 km/h ja turvaanduri vastav etteantud väärtus on samuti alumine piirväärtus, siis elektrooniline kontroller käivitab turvavöö eelpinguti ainult siis, kui auto põrkab kokku väikesel kiirusel. Kui keskanduri etteantud väärtus on ülemine piir, siis suurel kiirusel põrgates saadavad esiandur, keskandur ja turvaandur samaaegselt kokkupõrkesignaali elektroonilisele kontrollerile ning elektrooniline kontroller käivitab kõik elektrilised detonaatorid, seejärel turvavöö pingutatakse ja turvapadi avaneb.
Pärast kokkupõrget saadab andur signaali kontrollerile, mis otsustab umbes 10 ms pärast elektrilise detonaatori detoneerimise. Pärast detonatsiooni toodab gaasigeneraator suures koguses lämmastikku, mis täidab turvapadja kiiresti. Kokkupõrkest turvapadja moodustumiseni ja seejärel turvavöö pingutamiseni võtab kogu protsess aega 30–35 ms, seega on turvapadjasüsteemi kaitseefekt väga hea.
Kui turvapadi plahvatab, suureneb turvapadja sisse tekkiva suure gaasihulga tõttu turvapadja rõhk, mis ei soodusta löögienergia neeldumist, seega on turvapadja tagaküljel kaks gaasi väljalaskeava rõhu tühjendamiseks, mis soodustab juhi ja kaasreisija ohutust.
Kere passiivse ohutuse abikonfiguratsioonina pööravad inimesed sellele üha rohkem tähelepanu. Kui auto ja takistused kokku põrkavad, nimetatakse seda kokkupõrkeks, sõitja ja autoosade kokkupõrget nimetatakse teiseseks kokkupõrkeks. Kokkupõrke korral avaneva gaasiga täidetud õhkpadja kiire avanemine põhjustab sõitjale inertsi tõttu "õhkpadjal" liikumise, mis leevendab sõitja lööki ja neelab löögienergiat, vähendades sõitja vigastuste astet.
Turvapadjad on viimastel aastatel kiiresti arenenud, nende hind on märkimisväärselt langenud ning turvapatjadega varustatud autod on samuti arenenud varasematest keskmistest ja vanematest autodest keskmiste ja madalamate autode hulka. Samal ajal on mõned autod varustatud esireas reisijate turvapatjadega (st kahe turvapadjaga) ja reisijate turvapadjad on sarnased juhi omadega, kuid turvapadja maht on suurem ja vajaminev gaas on suurem. Alates 1990. aastatest on turvapatjade ohutusnäitajad üldiselt aktsepteeritud ja neid peetakse kaasaegseks ja kõrgekvaliteediliseks turvaseadmeks. Turvapadja tööpõhimõtte ja tähelepanu vajavate aspektide mõistmine on meie jaoks väga oluline, et end paremini kaitsta, kuid juhi jaoks on ohutu sõitmine esmatähtis ja ükski täiustatud turvaseade ei ole asendatav.
Auto turvapadja vedru on katki, kas ilmub veakood?
tahe
Auto turvapadja vedru on katki, seal on veakood.
Kui auto turvapadja vedru rikki läheb, tuvastab sõiduki ohutussüsteem anomaalia ja näitab probleemi täpset asukohta veakoodi abil. Need veakoodid aitavad hoolduspersonalil probleemi kiiresti ja täpselt leida, et teostada vastavat hooldust. Näiteks võib katkine turvapadja vedru anda mitu veakoodi, sealhulgas, kuid mitte ainult, C0506 - juhipoolse turvapadja juhtmooduli (NSCM) rike, U0101 - turvapadjasüsteemi (SRS) rike, B1001 - juhipoolse turvapadja (D-SRS) rike jne.
Lisaks võib turvapadja vedru kahjustus avalduda ka turvapadja rikketule süttimises, signaali puudumises ja multifunktsionaalse rooli nupu rikkes. Seega, kui sõidukil esinevad need sümptomid, peaks juht õigeaegselt kontrolli minema, et teha kindlaks, kas turvapadja vedru on vaja välja vahetada.
Hoolduse käigus on tavaline diagnoosimeetod veakoodi lugemine veadiagnostika instrumendiga. Sel viisil saab kindlaks teha, kas turvapadja vedru on kahjustatud. Näiteks turvapadja vedru lahtiühendamise ja 2–3-oomise takisti kasutamise teel turvapadja vedru asendamise ning seejärel veakoodi uuesti lugemise teel saab kindlaks teha, et kui veakood kaob, võib turvapadja vedru olla kahjustatud.
Kokkuvõttes on auto turvapadja vedrul tõepoolest veakood, mis on sõiduki ohutussüsteemi enesekaitsemehhanism, mille eesmärk on tuletada juhile ja hoolduspersonalile meelde hoolduse õigeaegset teostamist.
Kui teil on selliseid tooteid vaja, palun helistage meile.
Zhuo Meng Shanghai Auto Co., Ltd. on pühendunud MG&MAUXS autoosade müümisele, mida saab osta.
