Õliradiaatorit nimetatakse ka õlijahutiks. See on diiselmootorites kasutatav õlijahutusseade. Jahutusmeetodi järgi saab õlijahutid jagada vesijahutuseks ja õhkjahutuseks.
Üldiselt viitab mootoriõli mootoriõli, sõiduki käigukastiõli (MT) ja hüdraulilise käigukastiõli (AT) ühisnimetusele. Ainult hüdraulilise käigukastiõli puhul on sundjahutuseks vaja välist õlijahutit (st õlijahutit, nagu te mainisite). Kuna automaatkäigukastis töötav hüdrauliline käigukastiõli peab samaaegselt täitma hüdraulilise pöördemomendi muundamise, hüdraulilise käigukasti ning määrimise ja puhastamise rolle. Hüdraulilise käigukastiõli töötemperatuur on suhteliselt kõrge. Jahutamisel võib tekkida käigukasti ablatsioon, seega on õlijahuti ülesanne jahutada hüdraulilise käigukastiõli, et tagada automaatkäigukasti normaalne töö.
Tüüp
Jahutusmeetodi järgi saab õlijahutid jagada vesijahutuseks ja õhkjahutuseks. Vesijahutuse puhul juhitakse jahutusvedelik mootori jahutussüsteemi ringlusest automaatkäigukastile paigaldatud õlijahutisse jahutamiseks või hüdraulilise käigukasti õli juhitakse mootori jahutussüsteemi radiaatori alumisse veekambrisse jahutamiseks; õli juhitakse jahutamiseks esivõre tuulepealsele küljele paigaldatud õlijahutisse [1].
Funktsioon Õliradiaatori ülesanne on sundida õli jahtuma, vältida õli temperatuuri liiga kõrgeks tõusmist ja õli tarbimise suurenemist ning samuti vältida õli oksüdeerumist ja riknemist.
Levinumad vead ja põhjused
Kasutusel olevate vesijahutusega õliradiaatorite levinumad rikkeid on vasktoru purunemine, esi- ja tagakaane praod, tihendi kahjustused ja vasktoru sisemine ummistus. Vasktoru purunemise ning esi- ja tagakaane pragude rikke põhjuseks on enamasti see, et operaator ei lase talvel diiselmootori korpuses olevat jahutusvett välja. Kui ülaltoodud komponendid on kahjustatud, on diiselmootori töötamise ajal veejahutis õli ja õlivannis õlis jahutusvesi. Kui diiselmootor töötab ja õlirõhk on suurem kui jahutusvee rõhk, siseneb õli südamikus oleva augu kaudu jahutusvette ja jahutusvee ringluse tõttu siseneb õli veejahutisse. Kui diiselmootor seiskub, on jahutusvee tase kõrge ja selle rõhk on suurem kui õlirõhk. Ohtlik jahutusvesi pääseb õli sisse südamikus oleva augu kaudu ja lõpuks õlivanni. Kui operaator ei suuda sellist viga õigeaegselt leida, kuna diiselmootor jätkab töötamist, kaob õli määrimisvõime ja lõpuks juhtub diiselmootoriga õnnetus, näiteks plaatide põlemine.
Kui radiaatori sees olevad üksikud vasktorud on katlakivi ja lisanditega ummistunud, mõjutab see õli soojuse hajumist ja õli ringlust, seega tuleks neid regulaarselt puhastada.
Kapitaalremont
Kui diiselmootori töötamise ajal leitakse, et jahutusvesi siseneb õlivanni ja veeradiaatoris on õli, on selle rikke põhjuseks tavaliselt vesijahutusega õlijahuti südamiku kahjustus.
Spetsiifilised hooldusmeetodid on järgmised:
1. Pärast radiaatoris oleva õlijäätmete tühjendamist eemaldage õlijahuti. Pärast jahuti tasastamist täitke see õlijahuti vee väljalaskeava kaudu veega. Testi ajal oli vee sisselaskeava blokeeritud ja teine pool täitis jahuti sisemuse kõrgsurveõhuballooniga. Kui õliradiaatori õli sisse- ja väljalaskeavadest leitakse vett, tähendab see, et jahuti sisemine südamik või külgkatte tihendusrõngas on kahjustatud.
2. Eemaldage õliradiaatori esi- ja tagakate ning võtke välja südamik. Kui südamiku välimine kiht on kahjustatud, saab seda jootmise teel parandada. Kui südamiku sisemine kiht on kahjustatud, tuleks üldiselt välja vahetada uus südamik või blokeerida sama südamiku mõlemad otsad. Kui külgkate on pragunenud või katki, saab seda kasutada pärast malmist elektroodiga keevitamist. Kui tihend on kahjustatud või vananenud, tuleks see välja vahetada. Kui õhkjahutusega õliradiaatori vasktoru on joodetud, parandatakse seda tavaliselt jootmise teel.
