Õliradiaatorit nimetatakse ka õlijahutiks. See on diiselmootorites kasutatav õlijahutusseade. Jahutusmeetodi järgi võib õlijahutid jagada vesijahutuseks ja õhkjahutuseks.
Üldiselt viitab mootoriõli üldiselt mootoriõli, sõiduki käigukastiõli (MT) ja hüdrokäigukastiõli (AT) koondnimetusele. Ainult hüdrokäigukastiõli vajab välist õlijahutit (ehk siis sinu öeldud õliradiaatorit). ) sundjahutuseks, sest automaatkäigukastis töötav hüdrokäigukasti õli peab täitma samaaegselt hüdraulilise pöördemomendi muundamise, hüdraulilise jõuülekande ning määrimise ja puhastamise rolle. Hüdraulika käigukasti õli töötemperatuur on suhteliselt kõrge. Kui see on jahutatud, võib ilmneda käigukasti ablatsiooni nähtus, nii et õlijahuti ülesanne on jahutada hüdrokäigukasti õli, et tagada automaatkäigukasti normaalne töö.
Tüüp
Jahutusmeetodi järgi võib õlijahutid jagada vesijahutuseks ja õhkjahutuseks. Vesijahutus on mootori jahutussüsteemi vooluringis oleva jahutusvedeliku sisestamine jahutuseks automaatkäigukastile paigaldatud õlijahutisse või hüdraulika käigukastiõli sisestamine jahutamiseks mootori jahutussüsteemi radiaatori alumisse veekambrisse; Õli juhitakse jahutamiseks esivõre tuulepoolsele küljele paigaldatud õlijahutisse [1].
Funktsioon Õliradiaatori ülesanne on sundida õli jahtuma, vältida õli liiga kõrget temperatuuri ja suurendada õlikulu, samuti takistada õli oksüdeerumist ja riknemist.
Levinud vead ja põhjused
Kasutusel olevate vesijahutusega õliradiaatorite levinud tõrgete hulka kuuluvad vasktoru purunemine, praod esi-/tagakaanes, tihendikahjustused ja vasktoru sisemine ummistus. Vasktoru purunemise ning esi- ja tagakaane pragude tõrge on enamasti tingitud sellest, et operaator ei lase talvel diiselmootori kere seest jahutusvett välja. Kui ülaltoodud komponendid on kahjustatud, on diiselmootori töötamise ajal veejahutis õli ja õlivanni sees olevas õlis jahutusvett. Kui diiselmootor töötab, kui õli rõhk on suurem kui jahutusvee rõhk, siseneb õli südamikus oleva ava kaudu jahutusvette ja jahutusvee ringlusega siseneb õli veejahuti. Kui diiselmootor lakkab pöörlemast, on jahutusvee tase kõrge ja selle rõhk on suurem kui õli rõhk. Surmav jahutusvesi pääseb südamikus oleva augu kaudu õli sisse ja lõpuks õlivanni. Kui diiselmootori töö jätkamisel ei leia operaator seda tüüpi viga õigel ajal, kaob õli määrdevõime ja lõpuks juhtub diiselmootoriga õnnetus, näiteks plaatide põlemine.
Pärast seda, kui radiaatori sees olevad üksikud vasktorud on katlakivi ja lisandite tõttu blokeeritud, mõjutab see õli soojuse hajumist ja õli ringlust, mistõttu tuleks seda regulaarselt puhastada.
Kapitaalremont
Kui diiselmootori töötamise ajal avastatakse, et jahutusvesi satub õlivanni ja vesiradiaatoris on õli, on selle rikke põhjuseks üldjuhul vesijahutusega õlijahuti südamiku kahjustus.
Spetsiifilised hooldusmeetodid on järgmised:
1. Pärast vanaõli tühjendamist radiaatori sees eemaldage õlijahuti. Pärast eemaldatud jahuti tasandamist täitke jahuti õlijahuti vee väljalaskeava kaudu veega. Katse ajal oli vee sisselaskeava blokeeritud ja teine pool kasutas jahuti sisemuse täispuhumiseks kõrgsurveõhusilindrit. Kui avastatakse, et õliradiaatori õli sisse- ja väljalaskeavast tuleb vett välja, tähendab see, et jahuti sisesüdamik või küljekaane tihendusrõngas on kahjustatud.
2. Eemaldage õliradiaatori esi- ja tagakaaned ning eemaldage südamik. Kui leitakse, et südamiku välimine kiht on kahjustatud, saab seda kõvajoodisega kõvajoodisega parandada. Kui leitakse, et südamiku sisemine kiht on kahjustatud, tuleks üldjuhul asendada uus südamik või blokeerida sama südamiku mõlemad otsad. Kui külgkate on mõranenud või katki, saab seda kasutada pärast malmelektroodiga keevitamist. Kui tihend on kahjustatud või vananenud, tuleb see välja vahetada. Kui õhkjahutusega õliradiaatori vasktoru on lahti joodetud, parandatakse see üldiselt kõvajoodisega.
