Autode kliimaseadme kompressor on autode kliimaseadme jahutussüsteemi süda ja täidab külmaaine aurude kokkusurumise ja transportimise rolli. Kompressoreid on kahte tüüpi: muutumatu töömahuga ja muutuva nihkega. Erinevate tööpõhimõtete järgi võib kliimaseadme kompressorid jagada fikseeritud töömahuga kompressoriteks ja muutuva töömahuga kompressoriteks.
Erinevate töömeetodite järgi võib üldjuhul jagada kompressorid kolb- ja pöörlevateks tüüpideks. Levinud kolbkompressorite hulka kuuluvad väntvõlli ühendusvarda ja aksiaalkolvi tüüpi kompressorid ning tavalised pöörlevad kompressorid on pöörleva labaga ja kerimistüüpi.
Autode kliimaseadme kompressor on autode kliimaseadme jahutussüsteemi süda ja täidab külmaaine aurude kokkusurumise ja transportimise rolli.
Klassifikatsioon
Kompressorid jagunevad kahte tüüpi: muutumatu töömahuga ja muutuva nihkega.
Konditsioneerikompressorid jagunevad sisemiste töömeetodite järgi üldiselt kolb- ja pöörlevateks tüüpideks.
Tööpõhimõte klassifikatsiooni toimetamise saade
Erinevate tööpõhimõtete järgi võib kliimaseadme kompressorid jagada fikseeritud töömahuga kompressoriteks ja muutuva töömahuga kompressoriteks.
Fikseeritud töömahuga kompressor
Fikseeritud töömahuga kompressori töömaht suureneb proportsionaalselt mootori pöörete arvu suurenemisega. See ei saa automaatselt muuta väljundvõimsust vastavalt jahutusvajadusele ja sellel on suhteliselt suur mõju mootori kütusekulule. Selle juhtseade kogub üldiselt aurusti õhu väljalaskeava temperatuurisignaali. Kui temperatuur saavutab seatud temperatuuri, vabastatakse kompressori elektromagnetiline sidur ja kompressor lakkab töötamast. Kui temperatuur tõuseb, lülitub sisse elektromagnetiline sidur ja kompressor hakkab tööle. Fikseeritud töömahuga kompressorit juhib ka kliimaseadme rõhk. Kui rõhk torustikus on liiga kõrge, lakkab kompressor töötamast.
Muutuva töömahuga konditsioneeri kompressor
Muutuva töömahuga kompressor saab automaatselt reguleerida väljundvõimsust vastavalt seatud temperatuurile. Kliimaseadme juhtimissüsteem ei kogu aurusti õhu väljalaskeava temperatuurisignaali, vaid juhib kompressori surveastet vastavalt kliimaseadme torustiku rõhu muutuse signaalile, et automaatselt reguleerida õhu väljalaskeava temperatuuri. Kogu jahutusprotsessi ajal töötab kompressor alati ja jahutuse intensiivsuse reguleerimist kontrollib täielikult kompressori sisse paigaldatud rõhureguleerimisventiil. Kui rõhk kliimaseadme torustiku kõrgsurveotsas on liiga kõrge, lühendab rõhureguleerimisventiil kompressori kolvikäiku, et vähendada surveastet, mis vähendab jahutuse intensiivsust. Kui rõhk kõrgsurve otsas langeb teatud tasemeni ja rõhk madala rõhu otsas tõuseb teatud tasemeni, suurendab rõhureguleerimisventiil jahutuse intensiivsuse parandamiseks kolvi käiku.
Tööstiili klassifikatsioon
Erinevate töömeetodite järgi võib üldjuhul jagada kompressorid kolb- ja pöörlevateks tüüpideks. Levinud kolbkompressorite hulka kuuluvad väntvõlli ühendusvarda ja aksiaalkolvi tüüpi kompressorid ning tavalised pöörlevad kompressorid on pöörleva labaga ja kerimistüüpi.
Väntvõlli ühendusvarda kompressor
Selle kompressori tööprotsessi võib jagada neljaks, nimelt kokkusurumine, heitgaas, paisumine, imemine. Väntvõlli pöörlemisel paneb ühendusvarras kolvi edasi-tagasi liikuma ning silindri siseseinast, silindripeast ja kolvi pealispinnast koosnev töömaht muutub perioodiliselt, surudes kokku ja transpordides seega külmutusagensi jahutussüsteemis. . Väntvõlli ühendusvarda kompressor on esimese põlvkonna kompressor. Seda kasutatakse laialdaselt, sellel on küps tootmistehnoloogia, lihtne struktuur, madalad nõuded materjalidele ja töötlemistehnoloogiale ning suhteliselt madal hind. Sellel on tugev kohanemisvõime, see suudab kohaneda laia rõhuvahemiku ja jahutusvõimsuse nõuetega ning sellel on tugev hooldatavus.
Väntvõlli ühendusvarda kompressoril on aga ka ilmselgeid puudusi, näiteks suutmatus saavutada suurt kiirust, masin on suur ja raske ning kerget kaalu pole lihtne saavutada. Heitgaas on katkendlik, õhuvool on altid kõikumisele ja töö ajal on suur vibratsioon.
Väntvõlli-ühendusvarda kompressorite ülaltoodud omaduste tõttu on selle struktuuri kasutusele võtnud vähesed väikese töömahuga kompressorid. Praegu kasutatakse väntvõlli-ühendusvarda kompressoreid enamasti sõidu- ja veoautode suure töömahuga kliimaseadmetes.
Aksiaalne kolbkompressor
Aksiaalkolbkompressoreid võib nimetada teise põlvkonna kompressoriteks ja levinumad on nookur- või plaatkompressorid, mis on autode kliimaseadmete kompressorite põhitooted. Pöörlemisplaadi kompressori põhikomponendid on peavõll ja pesuplaat. Silindrid on paigutatud ümberringi, kusjuures keskel on kompressori peavõll ja kolvi liikumissuund on paralleelne kompressori peavõlliga. Enamiku swash plate kompressorite kolvid on valmistatud kahepealiste kolbidena, näiteks aksiaalsed 6-silindrilised kompressorid, 3 silindrit on kompressori esiosas ja ülejäänud 3 silindrit on kompressori tagaosas. Kahepealised kolvid libisevad vastassilindrites tandemina. Kui kolvi üks ots surub esisilindris külmutusagensi auru kokku, hingab kolvi teine ots sisse tagumises silindris oleva külmaaine auru. Iga silinder on varustatud kõrg- ja madalrõhuõhuklappidega ning eesmise ja tagumise kõrgsurvekambri ühendamiseks kasutatakse teist kõrgsurvetoru. Kaldplaat kinnitatakse kompressori peavõlliga, kaldplaadi serv on kokku pandud kolvi keskel olevasse soonde ning kolvi soon ja kaldplaadi serv on toestatud terasest kuullaagritele. Peavõlli pöörlemisel pöörleb ka pöördeplaat ja pöördeplaadi serv surub kolvi aksiaalselt edasi-tagasi liikuma. Kui pesuplaat pöörleb ühe korra, täidavad eesmised ja tagumised kaks kolvi kokkusurumise, väljalaske, paisumise ja imemise tsükli, mis võrdub kahe silindri tööga. Kui tegemist on aksiaalse 6-silindrilise kompressoriga, jaotatakse silindriploki sektsioonile ühtlaselt 3 silindrit ja 3 kahepealist kolvi. Kui peavõll pöörleb ühe korra, võrdub see 6 silindri mõjuga.
Pöörlemisplaadi kompressoriga on suhteliselt lihtne saavutada miniatuursust ja kerget kaalu ning see võib saavutada suure kiiruse. Sellel on kompaktne struktuur, kõrge efektiivsus ja usaldusväärne jõudlus. Pärast muutuva nihke juhtimise realiseerimist kasutatakse seda laialdaselt autode kliimaseadmetes.
Pöördlaba kompressor
Pöördlabakompressorite jaoks on kahte tüüpi silindrite kuju: ümmargune ja ovaalne. Ringsilindris on rootori peavõllil ekstsentriline kaugus silindri keskpunktist, nii et rootor on tihedalt kinni silindri sisepinnal olevate imi- ja väljalaskeavade vahel. Elliptilises silindris langevad rootori peatelg ja ellipsi keskpunkt kokku. Rootori labad jagavad silindri mitmeks ruumiks. Kui peavõll paneb rootori ühekordselt pöörlema, muutub nende ruumide maht pidevalt ning nendes ruumides muutub ka külmutusagensi auru maht ja temperatuur. Pöördlabadega kompressoritel ei ole imiventiili, kuna labad täidavad külmutusagensi sisse imemise ja kokkusurumise tööd. Kui on 2 laba, toimub peavõlli ühel pöördel 2 väljalaskeprotsessi. Mida rohkem labasid, seda väiksemad on kompressori tühjenemise kõikumised.
Kolmanda põlvkonna kompressorina, kuna pöörleva labaga kompressori mahtu ja kaalu saab muuta väikeseks, on seda lihtne paigutada kitsasse mootoriruumi, millele lisanduvad madala müra ja vibratsiooni eelised ning kõrge mahutõhusus. kasutatakse ka autode kliimaseadmetes. sain mingi rakenduse. Pöördlaba kompressoril on aga kõrged nõuded töötlemise täpsusele ja kõrgetele tootmiskuludele.
kerimiskompressor
Selliseid kompressoreid võib nimetada 4. põlvkonna kompressoriteks. Kerimiskompressorite struktuur jaguneb peamiselt kahte tüüpi: dünaamiline ja staatiline tüüp ning topeltpöörde tüüp. Praegu on dünaamiline ja staatiline tüüp kõige levinum rakendus. Selle tööosad koosnevad peamiselt dünaamilisest turbiinist ja staatilisest turbiinist. Dünaamiliste ja staatiliste turbiinide struktuurid on väga sarnased ning mõlemad koosnevad otsaplaadist ja otsaplaadist väljaulatuvast spiraalhammast, need kaks on paigutatud ekstsentriliselt ja nende erinevus on 180°, staatiline turbiin on paigal, ja liikuvat turbiini pööratakse ekstsentriliselt ja väntvõll tõlgib spetsiaalse pöörlemisvastase mehhanismi toimel, see tähendab, et ei pöörle, ainult pööre. Kerimiskompressoritel on palju eeliseid. Näiteks on kompressor väikese suurusega ja kerge ning turbiini liikumist juhtiv ekstsentriline võll võib pöörlema suurel kiirusel. Kuna imi- ja tühjendusventiil puuduvad, töötab rullkompressor usaldusväärselt ning muutuva kiirusega liikumise ja muutuva nihkega tehnoloogiat on lihtne realiseerida. Mitu survekambrit töötab korraga, gaasirõhu erinevus kõrvuti asetsevate survekambrite vahel on väike, gaasileke väike ja mahuline efektiivsus kõrge. Scroll-kompressoreid on kompaktse struktuuri, kõrge efektiivsuse ja energiasäästu, madala vibratsiooni ja madala mürataseme ning töökindluse eeliste tõttu üha laialdasemalt kasutatud väikekülmutusseadmete valdkonnas ning sellest on saanud üks kompressoritehnoloogia põhisuundi. arengut.
Levinud talitlushäired
Kiiresti pöörleva tööosana on õhukonditsioneeri kompressoril suur rikke tõenäosus. Levinud vead on ebatavaline müra, leke ja mittetöötamine.
(1) Ebatavaline müra Kompressori ebatavalisel müral on palju põhjuseid. Näiteks on kahjustatud kompressori elektromagnetiline sidur või kompressori sisemus tugevalt kulunud vms, mis võib põhjustada ebatavalist müra.
①Kompressori elektromagnetiline sidur on tavaline koht, kus esineb ebatavalist müra. Kompressor töötab sageli suure koormuse korral madalalt kiiruselt suurele kiirusele, seega on elektromagnetilise siduri nõuded väga kõrged ja elektromagnetilise siduri paigaldusasend on üldiselt maapinna lähedal ning see puutub sageli kokku vihmavee ja pinnasega. Kui elektromagnetilise siduri laager on kahjustatud, tekib ebatavaline heli.
② Lisaks elektromagnetilise siduri enda probleemile mõjutab kompressori ajami rihma tihedus otseselt ka elektromagnetilise siduri eluiga. Kui ülekanderihm on liiga lõtv, võib elektromagnetiline sidur libiseda; kui ülekanderihm on liiga pingul, suureneb elektromagnetilise siduri koormus. Kui ülekanderihma tihedus ei ole õige, ei tööta kompressor valguse tasemel ja kompressor saab kahjustada, kui see on raske. Kui veorihm töötab ja kompressori rihmaratas ja generaatori rihmaratas ei ole samal tasapinnal, vähendab see veorihma või kompressori eluiga.
③ Elektromagnetilise siduri korduv imemine ja sulgemine põhjustab ka kompressoris ebatavalist müra. Näiteks generaatori võimsus on ebapiisav, kliimaseadme rõhk on liiga kõrge või mootori koormus liiga suur, mis põhjustab elektromagnetilise siduri korduva sissetõmbumise.
④ Elektromagnetilise siduri ja kompressori kinnituspinna vahel peaks olema teatud vahe. Kui vahe on liiga suur, suureneb ka mõju. Kui vahe on liiga väike, häirib elektromagnetiline sidur töötamise ajal kompressori kinnituspinda. See on ka ebanormaalse müra tavaline põhjus.
⑤ Kompressor vajab töötamise ajal usaldusväärset määrimist. Kui kompressoril puudub määrdeõli või määrdeõli ei kasutata õigesti, kostub kompressori sees tõsist ebatavalist müra, mis võib isegi põhjustada kompressori kulumist ja lammutamist.
(2) Leke Külmutusagensi leke on kliimasüsteemide kõige levinum probleem. Kompressori lekkiv osa on tavaliselt kompressori ning kõrg- ja madalrõhutorude ühenduskohas, kus selle kontrollimine on paigalduskoha tõttu enamasti tülikas. Kliimasüsteemi siserõhk on väga kõrge ja kui külmutusagens lekib, läheb kompressori õli kaduma, mistõttu kliimaseade ei tööta või kompressor on halvasti määritud. Konditsioneeri kompressoritel on rõhualandusventiilid. Rõhukaitseklappe kasutatakse tavaliselt ühekordseks kasutamiseks. Kui süsteemi rõhk on liiga kõrge, tuleks rõhualandusventiil õigeaegselt välja vahetada.
(3) Ei tööta Konditsioneeri kompressor ei tööta mitmel põhjusel, tavaliselt seotud vooluahela probleemide tõttu. Saate eelnevalt kontrollida, kas kompressor on kahjustatud, andes toite otse kompressori elektromagnetilisele sidurile.
Kliimaseadme hoolduse ettevaatusabinõud
Ohutusküsimused, mida tuleb külmutusagensi käsitsemisel arvestada
(1) Ärge käsitsege külmutusagensit suletud ruumis või lahtise leegi läheduses;
(2) Kanda tuleb kaitseprille;
(3) Vältige vedela külmutusagensi sattumist silma või pritsimist nahale;
(4) Ärge suunake külmutusagensi paagi põhja inimeste poole, mõnel külmaainepaagil on avariiõhutusseadmed põhjas;
(5) Ärge asetage külmutusagensi paaki otse kuuma vette, mille temperatuur on kõrgem kui 40 °C;
(6) Kui vedel külmutusagens satub silma või puudutab nahka, ärge hõõruge seda, loputage viivitamatult rohke külma veega ja minge kohe haiglasse, et leida arst professionaalseks raviks ning ärge püüdke sellega toime tulla. ise sellega.
