Autokliimaseadme kompressor on autokliimaseadme jahutussüsteemi süda ning selle ülesanne on külmutusagensi auru kokkusurumine ja transportimine. Kompressoreid on kahte tüüpi: püsimahutavusega ja muudetava mahutavusega. Erinevate tööpõhimõtete kohaselt saab kliimaseadme kompressorid jagada fikseeritud ja muudetava mahutavusega kompressoriteks.
Erinevate töömeetodite kohaselt saab kompressoreid üldiselt jagada kolbkompressoriteks ja pöördkompressoriteks. Levinud kolbkompressorid on väntvõlli ühendusvardaga ja aksiaalkolviga ning tavalised pöördkompressorid on pöördlabaga ja spiraalkompressoriga.
Autokliimaseadme kompressor on autokliimaseadme jahutussüsteemi süda ja selle ülesanne on külmutusagensi auru kokkusurumine ja transportimine.
Klassifikatsioon
Kompressorid jagunevad kahte tüüpi: muutumatu töömahuga ja muutuva töömahuga.
Kliimaseadmete kompressorid jagunevad oma sisemise töömeetodi järgi üldiselt kolb- ja pöördkompressoriteks.
Tööpõhimõte klassifikatsiooni redigeerimise leviedastus
Erinevate tööpõhimõtete kohaselt saab kliimaseadmete kompressorid jagada fikseeritud ja muutuva töömahuga kompressoriteks.
Fikseeritud töömahuga kompressor
Fikseeritud töömahuga kompressori töömaht suureneb proportsionaalselt mootori pöörlemiskiiruse suurenemisega. See ei saa automaatselt muuta võimsust vastavalt jahutusvajadusele ja sellel on suhteliselt suur mõju mootori kütusekulule. Selle juhtimine kogub üldiselt aurusti õhu väljalaskeava temperatuurisignaali. Kui temperatuur saavutab seatud temperatuuri, vabaneb kompressori elektromagnetiline sidur ja kompressor seiskub. Kui temperatuur tõuseb, rakendub elektromagnetiline sidur ja kompressor hakkab tööle. Fikseeritud töömahuga kompressorit juhib ka kliimaseadme rõhk. Kui rõhk torustikus on liiga kõrge, seiskub kompressor.
Muutuva töömahuga kliimaseadme kompressor
Muutuva töömahuga kompressor suudab automaatselt reguleerida väljundvõimsust vastavalt seatud temperatuurile. Kliimaseadme juhtimissüsteem ei kogu aurusti õhu väljalaskeava temperatuurisignaali, vaid juhib kompressori surveastet vastavalt kliimaseadme torustiku rõhu muutussignaalile, et automaatselt reguleerida õhu väljalasketemperatuuri. Kogu jahutusprotsessi vältel töötab kompressor pidevalt ja jahutusintensiivsuse reguleerimist kontrollib täielikult kompressori sisse paigaldatud rõhureguleerimisventiil. Kui rõhk kliimaseadme torustiku kõrgsurve otsas on liiga kõrge, lühendab rõhureguleerimisventiil kompressori kolvikäiku, et vähendada surveastet, mis omakorda vähendab jahutusintensiivsust. Kui rõhk kõrgsurve otsas langeb teatud tasemeni ja rõhk madalsurve otsas tõuseb teatud tasemeni, suurendab rõhureguleerimisventiil kolvikäiku, et parandada jahutusintensiivsust.
Tööstiili klassifikatsioon
Erinevate töömeetodite kohaselt saab kompressoreid üldiselt jagada kolbkompressoriteks ja pöördkompressoriteks. Levinud kolbkompressorid on väntvõlli ühendusvardaga ja aksiaalkolviga ning tavalised pöördkompressorid on pöördlabaga ja spiraalkompressoriga.
Väntvõlli ühendusvarda kompressor
Selle kompressori tööprotsessi saab jagada neljaks: kokkusurumine, väljalaske-, paisumis- ja imemisprotsess. Väntvõlli pöörlemisel paneb ühendusvarras kolvi edasi-tagasi liikuma ning silindri siseseinast, silindripeast ja kolvi ülemisest pinnast koosnev töömaht muutub perioodiliselt, surudes kokku ja transportides külmutusagensi külmutussüsteemis. Väntvõlli ühendusvardaga kompressor on esimese põlvkonna kompressor. Seda kasutatakse laialdaselt, sellel on küps tootmistehnoloogia, lihtne konstruktsioon, madalad nõuded töötlemismaterjalidele ja töötlemistehnoloogiale ning suhteliselt madalad kulud. Sellel on tugev kohanemisvõime, see suudab kohaneda laia rõhuvahemiku ja külmutusvõimsuse nõuetega ning on hästi hooldatav.
Väntvõlli ühendusvarda kompressoril on aga ka mõningaid ilmseid puudusi, näiteks suutmatus saavutada suurt kiirust, masin on suur ja raske ning kerge kaalu saavutamine on keeruline, heitgaas on katkendlik, õhuvool on altid kõikumistele ja töötamise ajal on suur vibratsioon.
Väntvõlli ja ühendusvarda kompressorite ülaltoodud omaduste tõttu on vähesed väikese töömahuga kompressorid seda konstruktsiooni omaks võtnud. Praegu kasutatakse väntvõlli ja ühendusvarda kompressoreid enamasti sõiduautode ja veoautode suure töömahuga kliimaseadmetes.
Aksiaalne kolbkompressor
Aksiaalseid kolbkompressoreid võib nimetada teise põlvkonna kompressoriteks ning levinumad neist on kiikplaadiga või kaldplaadiga kompressorid, mis on autode kliimaseadmete kompressorite põhitooted. Kaldplaadiga kompressori peamised komponendid on peavõll ja kaldplaat. Silindrid on ümbermõõduliselt paigutatud, kompressori peavõll on keskel ja kolvi liikumissuund on paralleelne kompressori peavõlliga. Enamiku kaldplaadiga kompressorite kolvid on valmistatud kahepealiste kolbidena, näiteks aksiaalsetel 6-silindrilistel kompressoritel, kus 3 silindrit asuvad kompressori ees ja ülejäänud 3 silindrit taga. Kahepealised kolvid libisevad vastassilindrites tandemina. Kui kolvi üks ots surub esimeses silindris oleva külmutusagensi auru kokku, siis kolvi teine ots hingab tagumises silindris oleva külmutusagensi auru sisse. Iga silinder on varustatud kõrgsurve- ja madalrõhuventiilidega ning teist kõrgsurvetoru kasutatakse esimese ja tagumise kõrgsurvekambri ühendamiseks. Kaldplaat on kinnitatud kompressori peavõlli külge, kaldplaadi serv on paigaldatud kolvi keskel olevasse soonde ning kolvi soon ja kaldplaadi serv toetuvad terasest kuullaagritele. Kui peavõll pöörleb, pöörleb ka kaldplaat ja kaldplaadi serv surub kolvi aksiaalselt edasi-tagasi liikuma. Kui kaldplaat pöörleb üks kord, siis kaks esimest ja kaks tagumist kolbi teevad kumbki kokkusurumise, väljalaske, paisumise ja imemise tsükli, mis võrdub kahe silindri tööga. Kui tegemist on aksiaalse 6-silindrilise kompressoriga, on silindriploki sektsioonil ühtlaselt jaotatud 3 silindrit ja 3 kahepealist kolbi. Kui peavõll pöörleb üks kord, võrdub see 6 silindri tööga.
Kaldkettaga kompressorit on suhteliselt lihtne miniaturiseerida ja see on kerge ning võimaldab kiiret tööd. Sellel on kompaktne konstruktsioon, kõrge efektiivsus ja töökindlus. Pärast muutuva nihke juhtimise rakendamist kasutatakse seda laialdaselt autode kliimaseadmetes.
Pöördlabakompressor
Pöördlabakompressorite silindrikujusid on kahte tüüpi: ümmargused ja ovaalsed. Ümmarguses silindris on rootori peateljel silindri keskpunktist ekstsentriline kaugus, nii et rootor on silindri sisepinnal asuvate imemis- ja väljalaskeavade vahel tihedalt kinnitatud. Elliptilises silindris langevad rootori peatelg ja ellipsi keskpunkt kokku. Rootori labad jagavad silindri mitmeks ruumiks. Kui peatelg paneb rootori ühe pöörde tegema, muutub nende ruumide maht pidevalt ning ka külmaaine auru maht ja temperatuur muutuvad nendes ruumides. Pöördlabakompressoritel ei ole imemisventiili, kuna labad imevad ja suruvad külmaainet kokku. Kui labasid on kaks, toimub peavõlli ühe pöörde jooksul kaks väljalaskeprotsessi. Mida rohkem labasid, seda väiksemad on kompressori tühjendusvoolu kõikumised.
Kolmanda põlvkonna kompressorina on pöördlabakompressori mahtu ja kaalu vähendades seda lihtne paigutada kitsasse mootoriruumi. Lisaks madalale müratasemele ja vibratsioonile ning suurele mahulisele efektiivsusele kasutatakse seda ka autode kliimaseadmetes. Sellel on teatud rakendusala. Pöördlabakompressoril on aga kõrged nõudmised töötlemise täpsuse ja tootmiskulude osas.
spiraalkompressor
Selliseid kompressoreid võib nimetada neljanda põlvkonna kompressoriteks. Scroll-kompressorite struktuur jaguneb peamiselt kahte tüüpi: dünaamiliseks ja staatiliseks tüübiks ning kahekordse pöördega tüübiks. Praegu on dünaamiline ja staatiline tüüp kõige levinum rakendus. Selle tööosad koosnevad peamiselt dünaamilisest ja staatilisest turbiinist. Dünaamiliste ja staatiliste turbiinide struktuur on väga sarnane ning mõlemad koosnevad otsaplaadist ja otsaplaadist ulatuvast evolventsest spiraalhambast, mis on paigutatud ekstsentriliselt ja vahe on 180°, staatiline turbiin on paigal ja liikuvat turbiini pööratakse ja liigutatakse väntvõlli abil ekstsentriliselt spetsiaalse pöörlemisvastase mehhanismi abil, st pöörlemist ei toimu, ainult pöörlemine. Scroll-kompressoritel on palju eeliseid. Näiteks on kompressor väikese suurusega ja kerge ning turbiini liikumist juhtiv ekstsentriline võll saab pöörelda suurel kiirusel. Kuna puudub imemisventiil ja väljalaskeventiil, töötab scroll-kompressor usaldusväärselt ning muutuva kiirusega liikumise ja muutuva nihke tehnoloogiat on lihtne realiseerida. Mitmed survekambrid töötavad samaaegselt, gaasirõhu erinevus külgnevate survekambrite vahel on väike, gaasileke on väike ja mahuline efektiivsus on kõrge. Scroll-kompressoreid on oma kompaktse konstruktsiooni, kõrge efektiivsuse ja energiasäästu, madala vibratsiooni ja mürataseme ning töökindluse eeliste tõttu üha laialdasemalt kasutatud väikeste külmutusseadmete valdkonnas ning seega on neist saanud kompressoritehnoloogia arendamise üks peamisi suundi.
Levinud rikked
Kuna tegemist on kiirelt pöörleva osaga, on kliimaseadme kompressoril suur rikke tõenäosus. Levinud vead on ebanormaalne müra, leke ja mittetöötamine.
(1) Ebanormaalne müra Kompressori ebanormaalsel müral on palju põhjuseid. Näiteks võib kompressori elektromagnetiline sidur olla kahjustatud või kompressori sisemus tugevalt kulunud jne, mis võib põhjustada ebanormaalset müra.
①Kompressori elektromagnetiline sidur on tavaline koht, kus esineb ebanormaalset müra. Kompressor töötab sageli suure koormuse all madalal kiirusel ja kõrgel kiirusel, seega on elektromagnetilisele sidurile esitatavad nõuded väga kõrged. Elektromagnetiline sidur paigaldatakse tavaliselt maapinna lähedale ning puutub sageli kokku vihmavee ja pinnasega. Kui elektromagnetilise siduri laager on kahjustatud, tekib ebanormaalne heli.
②Lisaks elektromagnetilise siduri enda probleemile mõjutab elektromagnetilise siduri eluiga otseselt ka kompressori ajamirihma pinguldus. Kui ülekanderihm on liiga lõtv, kipub elektromagnetiline sidur libisema; kui ülekanderihm on liiga pingul, suureneb elektromagnetilise siduri koormus. Kui ülekanderihma pinguldus ei ole õige, ei tööta kompressor nõrgal koormusel ja kompressor saab raskuse korral kahjustuda. Kui veorihm töötab ja kompressori rihmaratas ning generaatori rihmaratas ei ole samal tasapinnal, vähendab see ajamirihma või kompressori eluiga.
③ Elektromagnetilise siduri korduv sisse- ja väljalülitamine põhjustab kompressoris ka ebanormaalset müra. Näiteks generaatori ebapiisav energiatootmine, kliimaseadme liiga kõrge rõhk või liiga suur mootori koormus põhjustavad elektromagnetilise siduri korduvat sisselülitumist.
④Elektromagnetilise siduri ja kompressori kinnituspinna vahel peaks olema teatud vahe. Kui vahe on liiga suur, suureneb ka löök. Kui vahe on liiga väike, segab elektromagnetiline sidur töötamise ajal kompressori kinnituspinda. See on ka ebanormaalse müra levinud põhjus.
5. Kompressor vajab töötamise ajal usaldusväärset määrimist. Kui kompressoril puudub määrdeõli või kui määrdeõli ei kasutata õigesti, tekib kompressori sees tõsine ebanormaalne müra, mis võib isegi põhjustada kompressori kulumist ja utiliseerimist.
(2) Leke Külmutusagensi leke on kliimaseadmetes kõige levinum probleem. Kompressori lekkekoht asub tavaliselt kompressori ja kõrg- ning madalrõhutorude ühenduskohas, kus seda on paigalduskoha tõttu tavaliselt keeruline kontrollida. Kliimaseadme siserõhk on väga kõrge ja külmutusagensi lekke korral kaob kompressoriõli, mis põhjustab kliimaseadme mittetöötamise või kompressori halva määrimise. Kliimaseadmete kompressoritel on ülerõhukaitseventiilid. Ülerõhukaitseventiile kasutatakse tavaliselt ühekordselt. Kui süsteemi rõhk on liiga kõrge, tuleks ülerõhukaitseventiil õigeaegselt välja vahetada.
(3) Mittetöötamine Konditsioneeri kompressori mittetöötamiseks on palju põhjuseid, tavaliselt seotud vooluringi probleemide tõttu. Kompressori kahjustusi saab eelnevalt kontrollida, kui ühendada toide otse kompressori elektromagnetilise siduriga.
Kliimaseadme hoolduse ettevaatusabinõud
Külmutusagensite käitlemisel tuleb arvestada ohutusnõuetega
(1) Ärge käsitsege külmaainet suletud ruumis ega lahtise leegi lähedal;
(2) Kaitseprille tuleb kanda;
(3) Vältige vedela külmaaine sattumist silma või pritsimist nahale;
(4) Ärge suunake külmaainepaagi põhja inimeste poole, mõnel külmaainepaagil on põhjas avariiventilatsiooniseadmed;
(5) Ärge asetage külmutusagensi paaki otse kuuma vette, mille temperatuur on üle 40 °C;
(6) Kui vedel külmutusagens satub silma või nahale, ärge hõõruge seda, loputage kohe rohke külma veega ja pöörduge viivitamatult haiglasse, et leida professionaalne ravi, ning ärge proovige ise probleemi lahendada.
