Autotöötaja konditsioneerikompressor on autotööstuse kliimaseadmete jahutussüsteemi süda ja see mängib külmutusagensi auru kokkusurumise ja transportimise rolli. Kompressoreid on kahte tüüpi: muutumatu nihe ja muutuv nihe. Erinevate tööpõhimõtete kohaselt saab kliimaseadmete kompressorid jagada fikseeritud nihkekompressoriteks ja muutuva nihkekompressoriteks.
Erinevate töömeetodite kohaselt saab kompressoreid üldiselt jagada kolb- ja pöörlevateks tüüpideks. Levinumad kolbkompressorid hõlmavad väntvõlli ühendusvarda tüüpi ja aksiaalse kolbüübi ning tavalisi pöörlevaid kompressoreid hõlmavad pöörlevat laba tüüpi ja kerimistüüpi.
Autotöötaja konditsioneerikompressor on autotööstuse kliimaseadmete jahutussüsteemi süda ja see mängib külmutusagensi auru kokkusurumise ja transportimise rolli.
Klassifikatsioon
Kompressorid jagunevad kahte tüüpi: muutumatu nihke ja muutuva nihke.
Kliimaseadmete kompressorid jagunevad vastavalt sisemistele töömeetoditele üldiselt kolb- ja pöörlevateks tüüpideks.
Tööpõhimõte klassifikatsioon redigeerimine edastamine
Erinevate tööpõhimõtete kohaselt saab kliimaseadmete kompressorid jagada fikseeritud nihkekompressoriteks ja muutuva nihkekompressoriteks.
Fikseeritud nihkekompressor
Fikseeritud displacemendi kompressori nihkumine suureneb proportsionaalselt mootori kiiruse suurenemisega. See ei saa võimsust automaatselt muuta vastavalt jahutusnõudele ja sellel on suhteliselt suur mõju mootori kütusekulule. Selle kontroll kogub üldiselt aurusti õhu väljalaskeava temperatuurisignaali. Kui temperatuur jõuab seatud temperatuurile, vabaneb kompressori elektromagnetiline sidur ja kompressor lakkab töötamast. Kui temperatuur tõuseb, on seotud elektromagnetiline sidur ja kompressor hakkab töötama. Fikseeritud nihkekompressorit kontrollib ka kliimaseadme rõhk. Kui torujuhtme rõhk on liiga kõrge, lakkab kompressor töötamast.
Muutuv nihke kliimaseadme kompressor
Muutuja nihkekompressor saab väljund väljundit automaatselt reguleerida vastavalt seadistatud temperatuurile. Õhkkonditsioneeri juhtimissüsteem ei kogu aurusti õhu väljalaskeava temperatuurisignaali, vaid kontrollib kompressori survesuhet vastavalt õhukonditsioneeriva torustiku rõhu muutuse signaalile, et automaatselt reguleerida õhu väljalaskeava temperatuuri. Kogu külmutusprotsessis töötab kompressor alati ja jahutuse intensiivsuse reguleerimist kontrollib täielikult kompressori sisse paigaldatud rõhu reguleeriv ventiil. Kui õhkkonditsioneeriva torujuhtme kõrgsurve otsas on liiga kõrge, lühendab rõhk reguleeriv ventiil kompressori kolvi lööki, et vähendada survesuhet, mis vähendab jahutuse intensiivsust. Kui rõhk kõrgrõhu otsas langeb teatud tasemele ja rõhk madalrõhu otsas tõuseb teatud tasemele, suurendab rõhk reguleeriv ventiil kolvi käiguvahetust, et parandada jahutuse intensiivsust.
Tööstiili klassifikatsioon
Erinevate töömeetodite kohaselt saab kompressoreid üldiselt jagada kolb- ja pöörlevateks tüüpideks. Levinumad kolbkompressorid hõlmavad väntvõlli ühendusvarda tüüpi ja aksiaalse kolbüübi ning tavalisi pöörlevaid kompressoreid hõlmavad pöörlevat laba tüüpi ja kerimistüüpi.
Väntvõlli ühendusvarda kompressor
Selle kompressori tööprotsessi saab jagada neljaks, nimelt tihendamine, heitgaas, laienemine, imemine. Kui väntvõll pöörleb, ajab ühendusvarras kolvi advokaadile ja töömaht, mis koosneb silindri siseseinast, silindripeast ja kolvi ülemisest pindast perioodiliselt, tihendades ja transportides külmkapis külmkapis. Väntvõlli ühendusvarda kompressor on esimese põlvkonna kompressor. Seda kasutatakse laialdaselt, sellel on küpset tootmistehnoloogiat, lihtsat struktuuri, madalad nõuded materjalidele ja töötlemistehnoloogiale ning suhteliselt madalad kulud. Sellel on tugev kohanemisvõime, suudab kohaneda laia rõhuvahemiku ja jahutusvõimsuse nõuetega ning sellel on tugev hooldatavus.
Kuid väntvõlli ühendava varda kompressoril on ka mõned ilmsed puudused, näiteks suutmatus saavutada kiiret kiirust, masin on suur ja raske ning kerge kaalu saavutamine pole lihtne. Heitgaasi on katkendlik, õhuvool on kõikumistele altid ja töö ajal on suur vibratsioon.
Ülaltoodud väntvõlliga ühendavate-ROD-kompressorite omaduste tõttu on selle struktuuri kasutusele võtnud vähe väikese dis-plahvatusega kompressoreid. Praegu kasutatakse väntvõlli ühendavaid-rod-kompressoreid enamasti sõiduautode ja veoautode suurte tööturude kliimaseadmetes.
Aksiaalne kolbkompressor
Aksiaalseid kolbkompressoreid võib nimetada teise põlvkonna kompressoriteks ja tavalised on rokkariplaat- või swash-plaatkompressorid, mis on autotööstuse kliimaseadmete kompressorite peavoolutooted. Swash -plaadi kompressori põhikomponendid on peamine võll ja sümbolplaat. Silindrid on ümbermõõduga paigutatud kompressori põhivõlliga keskpunktina ja kolb -suund on paralleelne kompressori põhivõlliga. Enamiku Swash-plaadi kompressorite kolvid on valmistatud kahepeaga kolbidena, näiteks aksiaalsed 6-silindrilised kompressorid, kompressori ees on 3 silindrit ja ülejäänud 3 silindrit on kompressori taga. Kahepealised kolvid libisevad vastassilindrites. Kui kolvi üks ots surub külmutusagensi auru esisilindris, hingab kolbi teine ots sisse tagumises silindris külmutusagensi auru. Iga silindr on varustatud kõrge ja madala rõhuga õhuventiilidega ning esi- ja tagumiste kõrgsurvekambrite ühendamiseks kasutatakse veel ühte kõrgsurvetoru. Kaldplaadi fikseeritakse kompressori peavõlliga, kaldega plaadi serv monteeritakse kolvi keskel asuvasse soonesse ning kolvi soon ja kaldega plaadi serva toetavad terasest kuullaagrid. Kui peavõll pöörleb, pöörleb ka libisemisplaat ja Swash -plaadi serv surub kolvi aksiaalselt edasi. Kui swash -plaat pöörleb üks kord, siis kaks esi- ja tagaküljel on mõlemad kokkusurumise, heitgaaside, laienemise ja imemise tsükli, mis on samaväärne kahe silindri tööga. Kui see on aksiaalne 6-silindriline kompressor, jaotatakse silindriploki lõigul ühtlaselt 3 silindrit ja 3 kahepeaga kolbi. Kui peavõll pöörleb üks kord, on see samaväärne 6 silindri mõjuga.
Swash-plaadi kompressor on miniaturiseerimise ja kerge kaalu saavutamiseks suhteliselt lihtne ning see võib saavutada kiire töö. Sellel on kompaktne struktuur, kõrge tõhusus ja usaldusväärne jõudlus. Pärast muutuva nihke juhtimise realiseerimist kasutatakse seda laialdaselt auto kliimaseadmetes.
Pöörlev laba kompressor
Pöörlevate labade kompressorite jaoks on silindri kuju kahte tüüpi: ümmargune ja ovaalne. Ümmarguses silindris on rootori peavõllil silindri keskpunktist ekstsentriline kaugus, nii et rootor on tihedalt kinnitatud imina ja väljalaskeavade vahele silindri sisepinnal. Elliptilises silindris langeb rootori põhitel ja ellipsi keskel kokku. Rootori labad jagavad silindri mitmesse ruumi. Kui peavõll ajab rootori ühe kord pöörlema, muutub nende ruumide maht pidevalt ning ka külmutusagensi aur muutub nendes ruumides mahu ja temperatuuri. Pöördlabade kompressoritel pole iminiklapi, kuna labud teevad külmutusagensi imemise ja kokkusurumise. Kui seal on 2 tera, on põhivõlli ühes pöörlemisel 2 heitgaasiprotsessi. Mida rohkem labasid, seda väiksemad on kompressori tühjendamise kõikumised.
Kolmanda põlvkonna kompressorina, kuna pöörleva labakompressori maht ja mass saab muuta väikeseks, on seda lihtne korraldada kitsas mootoriruumis, koos madala müra ja vibratsiooni eelistega ning suure mahulise efektiivsusega kasutatakse seda ka autode kliimaseadmete süsteemides. Sain natuke rakendust. Pöörleval labakompressoril on aga kõrged nõuded töötlemise täpsuse ja tootmiskulude osas.
kerimiskompressor
Selliseid kompressoreid võib nimetada 4. põlvkonna kompressoriteks. Kerimiskompressorite struktuur jaguneb peamiselt kahte tüüpi: dünaamiline ja staatiline tüüp ning topeltrevolutsiooni tüüp. Praegu on kõige tavalisem rakendus dünaamiline ja staatiline tüüp. Selle tööosad koosnevad peamiselt dünaamilisest turbiinist ja staatilisest turbiinist. Dünaamiliste ja staatiliste turbiinide struktuurid on väga sarnased ning need koosnevad mõlemad otsaplaadist ja otsplaadist ulatuvatest spiraalist hambast, need kaks on ekstsentriliselt paigutatud ja erinevus on 180 °, staatiline turbiin on statsionaarne ja liikuv turbiin on olemas, see on ekstsenitud ja tõlgitakse ekstsensiooniga ja tõlgitakse mehhanismiga mehhanismi. revolutsioon. Kerimiskompressoritel on palju eeliseid. Näiteks on kompressor väikese suuruse ja kerge raskusega ning turbiini liikumist juhib ekstsentrilise võlli võib pöörata suurel kiirusel. Kuna iminaklapi ja tühjendusventiili puuduvad, töötab kerimiskompressor usaldusväärselt ning muutuva kiiruse liikumise ja muutuva nihketehnoloogia on lihtne realiseerida. Mitmed survekambrid töötavad samal ajal, gaasirõhu erinevus külgnevate survekambrite vahel on väike, gaasi leke on väike ja mahu efektiivsus on kõrge. Kerimiskompressorid on väikeste jahutamise valdkonnas üha laiemalt kasutatud, kuna nende kompaktne struktuur, kõrge efektiivsus ja energiasääst, madal vibratsioon ja madal müra ning töökindlus ning seega saab kompressoritehnoloogia arendamise üks peamisi suunda.
Tavalised tõrked
Kiire pöörleva tööosana on kliimaseadme kompressoril tõrke tõenäosus suur. Tavalised vead on ebanormaalne müra, leke ja mittetöötamine.
(1) Ebanormaalne müra on kompressori ebanormaalsele mürale palju põhjuseid. Näiteks on kompressori elektromagnetiline sidur kahjustatud või kompressori sisemus on tõsiselt kulunud jne, mis võib põhjustada ebanormaalset müra.
① Kompressori elektromagnetiline sidur on tavaline koht, kus ilmneb ebanormaalne müra. Kompressor kulgeb sageli suure kiirusega suure koormuse korral, seega on elektromagnetilise siduri nõuded väga kõrged ja elektromagnetilise siduri paigaldusasend on tavaliselt maapinna lähedal ning sageli puutub see kokku vihmavee ja pinnasega. Kui elektromagnetilise siduri laager on kahjustatud ebanormaalne heli.
Elektromagnetilise siduri enda probleemi lisaks mõjutab kompressori ajami rihma tihedus otseselt ka elektromagnetilise siduri eluiga. Kui ülekanderihm on liiga lahti, on elektromagnetiline sidur libisemiseks; Kui ülekandevöö on liiga tihe, suureneb elektromagnetilise siduri koormus. Kui ülekandevöö tihedus pole õige, ei tööta kompressor valgustasemel ja kompressor kahjustatakse, kui see on raske. Kui sõiduvöö töötab, kui kompressori rihmaratta ja generaatori rihmaratta ei asu samas tasapinnas, vähendab see sõiduvöö või kompressori eluiga.
③ Elektromagnetilise siduri korduv imemine ja sulgemine põhjustavad ka kompressoris ebanormaalset müra. Näiteks generaatori elektritootmine on ebapiisav, kliimaseadme rõhk on liiga kõrge või mootori koormus on liiga suur, mis põhjustab elektromagnetilise siduri korduvat sisse.
④ Elektromagnetilise siduri ja kompressori kinnituspinna vahel peaks olema teatav lõhe. Kui lõhe on liiga suur, suureneb ka mõju. Kui lõhe on liiga väike, segab elektromagnetiline sidur töö ajal kompressori kinnituspinda. See on ka ebanormaalse müra tavaline põhjus.
⑤ Kompressor vajab töötamisel usaldusväärset määrimist. Kui kompressoril puudub määrdeõli ja määrdeõli ei kasutata õigesti, ilmneb kompressori sees tõsine ebanormaalne müra ja isegi põhjustab kompressori kulumise ja lammutamise.
(2) Külmutusagensi leke on kliimaseadmete süsteemides kõige tavalisem probleem. Kompressori lekkiv osa on tavaliselt kompressori ja kõrge ja madala rõhuga torude ristmikul, kus installatsiooni asukoha tõttu on seda tavaliselt tülikas kontrollida. Õhkkonditsioneerimissüsteemi siserõhk on väga kõrge ja kui külmutusagensi lekib, kaob kompressoriõli, mis põhjustab kliimaseadmete süsteemi mitte toimimist või kompressori halvasti määrdumist. Kliimaseadmete kompressoritel on rõhu reljeefkaitseventiilid. Rõhutagavuse kaitseventiile kasutatakse tavaliselt ühekordseks kasutamiseks. Kui süsteemi rõhk on liiga kõrge, tuleks rõhu leevendamise kaitseventiil ajas asendada.
(3) Töötamine pole palju põhjuseid, miks kliimaseadme kompressor ei tööta, tavaliselt seotud vooluahela probleemide tõttu. Saate esialgselt kontrollida, kas kompressorit on kahjustatud, varustades kompressori elektromagnetilisele sidurile otseselt energiat.
Kliimaseadmete hoolduse ettevaatusabinõud
Ohutusprobleemid, mida tuleb külmutusagentide käitlemisel teadlik olla
(1) ärge käsitsege külmutusagensi suletud ruumis ega avatud leegi lähedal;
(2) Kaitseklaasid tuleb kanda;
(3) vältige vedelat külmutusagensi sisenemist silmadesse või nahale pritsimist;
(4) Ärge osutage külmutusagensi põhjale inimestele, mõnel külmutusagensimahutitel on allosas hädaabi õhutusaadmed;
(5) Ärge asetage külmutusagensi paaki otse kuuma vette, mille temperatuur on suurem kui 40 ° C;
(6) Kui vedel külmutusagens satub silma või puudutab nahka, ärge hõõruge seda, loputage seda kohe rohke külma veega ja minge kohe haiglasse, et leida arsti professionaalseks raviks ja ärge proovige sellega ise hakkama saada.
