Stabilisaatori määratlus
Auto stabilisaatorilatti nimetatakse ka veeremisvastaseks vardaks. Sõnasõnalisest tähendusest võib järeldada, et stabilisaatorilatt on komponent, mis hoiab auto stabiilsena ja takistab auto liigset veeremist. Stabilisaatorilatt on auto vedrustuse abielastne komponent. Selle ülesanne on vältida kere liigset külgkallumist pööramisel ja hoida kere võimalikult tasakaalus. Eesmärk on vältida auto külgkallumist ja parandada sõidumugavust.
Stabilisaatorivarda struktuur
Stabilisaatorlatt on vedruterasest valmistatud U-kujuline torsioonlattvedru, mis asetatakse auto esi- ja tagavedrustusele. Varda korpuse keskmine osa on hingedega ühendatud sõiduki kere või raamiga kummist puksi abil ja kaks otsa on ühendatud vedrustuse juhthoovaga läbi kummist padja või kuulliistu külgseina otsas.
Stabilisaatorivarda põhimõte
Kui vasak ja parem ratas hüppavad korraga üles ja alla, st kui kere liigub ainult vertikaalselt ja vedrustuse deformatsioon mõlemal küljel on võrdne, pöörleb stabilisaatorilatt puksis vabalt ja stabilisaatorilatt ei tööta.
Kui vedrustuse mõlema poole deformatsioon on ebavõrdne ja kere on tee suhtes külgkallutatud, liigub raami üks külg vedrutoele lähemale ja stabilisaatorvarda selle külje ots liigub raami suhtes ülespoole, samal ajal kui raami teine külg liigub vedrust eemale. Toe ja vastava stabilisaatorvarda ots liiguvad seejärel raami suhtes allapoole. Kui aga kere ja raam on kallutatud, siis stabilisaatorvarda keskosa raami suhtes suhtelist liikumist ei toimu. Sel viisil, kui sõiduki kere on kallutatud, painduvad stabilisaatorvarda pikisuunalised osad eri suundades, mistõttu stabilisaatorvarras väändub ja külgmised õõtsad painduvad, mis suurendab vedrustuse nurkjäikust.
