Sõidu käigus on autol vaja vastavalt juhi tahtmisele oma sõidusuunda sageli muuta, milleks on nn autojuhtimine. Mis puutub ratastega sõidukitesse, siis sõiduki juhtimine on võimalik nii, et juht paneb sõiduki juhttelje (tavaliselt esitelje) rattad (roolirattad) pikitelje suhtes teatud nurga alla painutama. sõidukit spetsiaalselt loodud mehhanismide komplekti kaudu. Kui auto sõidab sirgjoonel, mõjutab rool sageli teekatte külgsuunalist segamisjõudu ja see kaldub automaatselt sõidusuuna muutmiseks kõrvale. Sel ajal saab juht seda mehhanismi kasutada ka rooli pööramiseks vastassuunas, et taastada auto algne sõidusuund. Seda spetsiaalsete institutsioonide kogumit, mida kasutatakse auto sõidusuuna muutmiseks või taastamiseks, nimetatakse auto roolisüsteemiks (üldtuntud kui auto roolisüsteem). Seetõttu on auto roolisüsteemi ülesanne tagada, et autot oleks võimalik juhtida ja juhtida vastavalt juhi tahtmisele. [1]
Ehituspõhimõtte montaažisaade
Autode roolisüsteemid jagunevad kahte kategooriasse: mehaanilised roolisüsteemid ja roolivõimendisüsteemid.
Mehaaniline roolisüsteem
Mehaaniline roolisüsteem kasutab roolienergiana juhi füüsilist jõudu, milles kõik jõuülekande osad on mehaanilised. Mehaaniline roolisüsteem koosneb kolmest osast: rooli juhtimismehhanism, roolimehhanism ja rooliülekande mehhanism.
Joonisel 1 on kujutatud mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatiline diagramm. Kui sõiduk pöörab, rakendab juht roolile pöördemomenti 1 . See pöördemoment sisestatakse rooliseadmesse 5 läbi roolivõlli 2 , rooli universaalliigendi 3 ja rooliülekande võlli 4 . Rooliseadme poolt võimendatud pöördemoment ja aeglustusjärgne liikumine edastatakse roolihoobale 6 ja seejärel vasaku roolinupu 9 külge kinnitatud roolinupu hooba 8 läbi rooli sirge varda 7 nii, et vasakpoolne roolinupp ja vasak roolinukk, mida see toetab, edastatakse. Rool kaldus kõrvale. Selleks, et parempoolset roolinuppu 13 ja paremat rooli, mida see toetab, vastavate nurkade võrra kõrvale juhtida, on ette nähtud ka roolitrapets. Roolitrapets koosneb trapetsikujulistest hoobadest 10 ja 12, mis on kinnitatud vasaku ja parema roolinupu külge, ning roolirattast 11, mille otsad on kuulhingede abil ühendatud trapetsikujuliste hoobadega.
Joonis 1 Mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatiline diagramm
Joonis 1 Mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatiline diagramm
Komponentide ja osade seeria alates roolist kuni rooliülekande võllini kuuluvad rooli juhtimismehhanismi. Rooliülekandemehhanismi kuuluvad komponentide ja osade seeriad (v.a. roolinuppud) alates roolihoovast kuni roolitrapetsini.
roolivõimendi süsteem
Roolivõimendi süsteem on roolisüsteem, mis kasutab roolienergiana nii juhi füüsilist jõudu kui ka mootori võimsust. Tavaolukorras annab vaid väikese osa auto juhtimiseks vajaminevast energiast juht ning suurema osa sellest annab mootor roolivõimendi kaudu. Kui roolivõimendi rike peaks siiski olema, peaks juht üldjuhul olema võimeline sõidukit juhtima iseseisvalt. Seetõttu moodustatakse roolivõimendi süsteem roolivõimendi seadmete komplekti lisamisega mehaanilise roolisüsteemi alusel.
Raskeveokite puhul, mille maksimaalne kogumass on üle 50 t, ei ole roolivõimendi rikke korral juhi poolt mehaanilise jõuülekande kaudu roolinupule rakendatav jõud kaugeltki piisav, et rooliratast juhitavuse saavutamiseks kõrvale pöörata. . Seetõttu peaks selliste sõidukite roolivõimendi olema eriti töökindel.
Joonis 2 Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi koostise skemaatiline diagramm
Joonis 2 Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi koostise skemaatiline diagramm
joonisel fig. 2 on skemaatiline diagramm, mis näitab hüdraulilise roolivõimendi süsteemi koostist ja hüdraulilise roolivõimendi torustiku paigutust. Roolivõimendisse kuuluvad komponendid on: rooliõlipaak 9, rooliõlipump 10, rooli juhtventiil 5 ja roolijõusilinder 12. Kui juht pöörab rooli 1 vastupäeva (vasakpoolne rool), juhib roolihoob 7 otse roolivarda 6 edasi liikumiseks. Sirge tõmbevarda tõmbejõud mõjub roolihoovale 4 ja kandub omakorda edasi trapetsikujulisele hoovale 3 ja roolivardale 11, nii et see liigub paremale. Samal ajal juhib roolisirge varras ka rooli juhtventiilis 5 olevat liugklappi, nii et rooli jõusilindri 12 parem kamber on ühendatud nullvedeliku pinnarõhuga rooliõli paagiga. Õlipumba 10 kõrgsurveõli siseneb rooli jõusilindri vasakusse õõnsusse, mistõttu rooli jõusilindri kolvile mõjuv parempoolne hüdrauliline jõud mõjub tõukurvardale 11 läbi tõukurvarda, mis põhjustab ka selle liikuda paremale. Nii saab juhi poolt roolile rakendatav väike roolimoment ületada roolile mõjuva roolitakistusmomendi maapinna poolt.
