Sõiduprotsessis peab auto muutma oma sõidusuunda vastavalt juhi tahtele, mis on niinimetatud auto roolimine. Mis puutub ratastega sõidukitesse, siis sõiduki rooli mõistmiseks on see, et juht valmistab rattad (roolirattad) rooliteljel (tavaliselt esiteljeks) kaldub teatud nurga alla sõiduki pikisuljega võrreldes spetsiaalselt kavandatud mehhanismide kaudu. Kui auto sõidab sirgjooneliselt, mõjutab rooli ratast sageli teepinna külgmise häirete jõudu ja suunab automaatselt sõidusuunda muutma. Sel ajal saab juht seda mehhanismi kasutada ka rooli vastupidises suunas suunamiseks, et taastada auto algne sõidusuund. Seda spetsiaalsete institutsioonide komplekti, mida kasutatakse auto sõidusuunda muutmiseks või taastamiseks, nimetatakse auto roolisüsteemiks (üldtuntud kui auto juhtimissüsteem). Seetõttu on auto roolimissüsteemi ülesanne tagada, et autot saaks juhi tahte järgi juhtida ja juhtida. [1]
Ehituspõhimõte redigeerimise edastamine
Autotööstussüsteemid jagunevad kahte kategooriasse: mehaanilised juhtimissüsteemid ja roolivõimendid.
Mehaaniline juhtimissüsteem
Mehaaniline roolisüsteem kasutab juhi füüsilist tugevust rooli energiana, milles kõik jõuülekande osad on mehaanilised. Mehaaniline roolisüsteem koosneb kolmest osast: rooli juhtimismehhanism, roolivarustus ja rooliülekandemehhanism.
Joonis 1 näitab mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatilist diagrammi. Kui sõiduk pöördub, rakendab juht roolirattale 1. See pöördemoment on sisestatud roolimisseadmisse 5 läbi roolivõlli 2, universaalse vuugi 3 ja rooliülekandevõlli 4. Roolivamiku abil võimendatud pöördemoment ja liikumine pärast aeglustamist edastatakse roolipuruga 6 ja edastatakse seejärel roolinupule 8 -le vasakule roolimisknullile 9 fikseeritud roolida sirge varda 7 kaudu, nii et vasakpoolsed roolinuppe ja vasakpoolsed roolinupud, mida see toetab. Rooliratas kalduti. Parempoolse roolinupu 13 ja parema rooli, mida see toetab vastavate nurkade abil, kõrvalekaldumiseks on ka rooli trapetsoid. Roolitarpetsik koosneb trapetsikujulistest kätest 10 ja 12, mis on fikseeritud vasakule ja paremale rooli nomnile ning rooli lipsuvarda 11, mille otsad on ühendatud trapetsikujuliste kätega kuuli hingedega.
Joonis 1 Mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatiline diagramm
Joonis 1 Mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatiline diagramm
Komponentide ja osade seeria roolirattast rooliülekandevõllini kuuluvad rooli juhtimismehhanismi. Komponentide ja osade seeria (välja arvatud rooli sõrmenurgad) rooliraua käelt rooli trapetsooidile kuuluvad rooliülekande mehhanismi.
roolivõimendussüsteem
Roolisüsteem on roolisüsteem, mis kasutab rooli energiana nii juhi füüsilist tugevust kui ka mootori võimsust. Tavaoludes pakub juht ainult väikese osa auto roolimiseks vajalikust energiast ja suurema osa sellest annab mootor roolivõimendi kaudu. Kui roolivõimendi seade ebaõnnestub, peaks juht üldiselt suutma sõiduki juhtimise iseseisvalt täita. Seetõttu moodustatakse roolivõimendi süsteem, lisades mehaanilise roolisüsteemi alusel roolivõimendi komplekti.
Raskeveokite jaoks, mille maksimaalne kogumass on üle 50T, on siis, kui roolivõimendi seade ebaõnnestub, juhi poolt mehaanilise ajami rongi kaudu rooli sõrmenurgale rakendatud jõud rooli saavutamiseks rooli ratast kõrvalekaldumiseks kaugeltki piisavalt. Seetõttu peaks selliste sõidukite roolivõimendamine olema eriti usaldusväärne.
Joonis 2 Hüdraulilise roolivõimendi koostise skemaatiline diagramm
Joonis 2 Hüdraulilise roolivõimendi koostise skemaatiline diagramm
Joonis fig. 2 on skemaatiline skeem, mis näitab hüdraulilise roolivõimendi koostist ja hüdraulilise roolivõimendi torustikku. Roolitamisseadmesse kuuluvad komponendid on: rooliõlimahuti 9, rooliõli pump 10, roolijuhtimisventiil 5 ja roolijalgsilindri 12. Kui juht pöörab rooli 1 vastupäeva (vasakule roolile), ajab roolirakja 7 edasi liikumiseks sirge varda 6. Sirge lipsuvarda tõmbejõud toimib rooli sõrmekriidil 4 ja see kantakse trapetsüsmos 3 ja rooli lipsuvarda 11 omakorda, nii et see liigub paremale. Samal ajal sõidab rooli sirge varda ka rooli juhtventiili 5 slaidiklapi, nii et roolimise silindri 12 parempoolne kamber on ühendatud rooliõli paagiga, millel on null vedela pinnarõhk. Õlipumba 10 kõrgsurveõli siseneb roolijaamasilindri vasakusse õõnsusse, seega rakendatakse roolisilindri kolvi parempoolne hüdrauliline jõud lipsuvardale 11 läbi tõukevarda, mis põhjustab ka selle paremale liikumise. Sel moel saab juhi roolirattale kantud väike roolimoment ületada rooli rattale mõjuva rooli takistuse pöördemomendi.
