Sõidu ajal peab auto juhi tahte järgi sageli oma sõidusuunda muutma, mida nimetatakse auto roolimiseks. Ratastega sõidukite puhul toimub sõiduki roolimine nii, et juht paneb sõiduki rooliteljel (tavaliselt esisillal) olevad rattad (roolirattad) spetsiaalselt loodud mehhanismide abil sõiduki pikitelje suhtes teatud nurga alla kalduma. Kui auto sõidab sirgjooneliselt, mõjutab rool sageli teekatte külgmist interferentsijõudu ja see kaldub automaatselt kõrvale, et muuta sõidusuunda. Sel ajal saab juht seda mehhanismi kasutada ka rooli kallutamiseks vastassuunas, et taastada auto algne sõidusuund. Seda spetsiaalsete vahendite komplekti, mida kasutatakse auto sõidusuuna muutmiseks või taastamiseks, nimetatakse auto roolisüsteemiks. Seetõttu on auto roolisüsteemi ülesanne tagada, et autot saaks juhtida ja juhtida vastavalt juhi tahtele. [1]
Ehituspõhimõtete redigeerimise saade
Autode roolisüsteemid jagunevad kahte kategooriasse: mehaanilised roolisüsteemid ja roolivõimendisüsteemid.
Mehaaniline roolisüsteem
Mehaaniline roolisüsteem kasutab roolienergiana juhi füüsilist jõudu, milles kõik jõuülekande osad on mehaanilised. Mehaaniline roolisüsteem koosneb kolmest osast: rooli juhtimismehhanismist, rooliseadmest ja rooliülekande mehhanismist.
Joonis 1 näitab mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatilist diagrammi. Kui sõiduk pöörab, rakendab juht roolirattale 1 roolimomenti. See pöördemoment suunatakse rooliseadmesse 5 roolivõlli 2, rooli universaalliigendi 3 ja rooliülekandevõlli 4 kaudu. Rooliseadme poolt võimendatud pöördemoment ja aeglustusjärgne liikumine edastatakse roolihoova hoovale 6 ja seejärel roolivarda 7 kaudu vasakule roolitiivale 9 kinnitatud rooliotsa hoovale 8, nii et vasak rooliots ja sellele toetuv vasak rooliots kanduvad üle. Rool on kaldu. Parema rooliotsa 13 ja sellele toestuva parema rooli vastavate nurkade võrra painutamiseks on ette nähtud ka roolitrapets. Roolitrapets koosneb vasakule ja paremale roolitiivale kinnitatud trapetsikujulistest hoobadest 10 ja 12 ning roolivardast 11, mille otsad on kuulliigenditega trapetsikujuliste hoobadega ühendatud.
Joonis 1 Mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatiline diagramm
Joonis 1 Mehaanilise roolisüsteemi koostise ja paigutuse skemaatiline diagramm
Roolimehhanismi kuuluvad komponendid ja osad roolirattast rooliülekandevõllini. Rooliülekandemehhanismi kuuluvad komponendid ja osad (välja arvatud roolisambad) roolihoovast roolitrapetsini.
roolivõimendi
Roolivõimendi on roolisüsteem, mis kasutab roolienergiana nii juhi füüsilist jõudu kui ka mootori võimsust. Tavalistes tingimustes annab juht ise vaid väikese osa auto roolimiseks vajalikust energiast ning suurema osa sellest annab mootor roolivõimendi kaudu. Roolivõimendi rikke korral peaks juht aga üldiselt suutma sõidukit iseseisvalt juhtida. Seetõttu moodustatakse roolivõimendi mehaanilise roolisüsteemi baasil roolivõimendi seadmete komplekti lisamisega.
Raskeveoki puhul, mille täismass on üle 50 t, ei ole roolivõimendi rikke korral juhi poolt roolivardale mehaanilise jõuülekande kaudu avaldatav jõud kaugeltki piisav, et rooliratast roolimiseks painutada. Seetõttu peaks selliste sõidukite roolivõimendi olema eriti usaldusväärne.
Joonis 2 Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi koostise skemaatiline diagramm
Joonis 2 Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi koostise skemaatiline diagramm
JOONIS 2 on skemaatiline diagramm, mis näitab hüdraulilise roolivõimendi süsteemi koostist ja hüdraulilise roolivõimendi seadme torustiku paigutust. Roolivõimendi komponendid on: rooliõlipaak 9, rooliõlipump 10, rooli juhtimisventiil 5 ja roolivõimendi silinder 12. Kui juht keerab rooliratast 1 vastupäeva (vasakpoolne rool), paneb roolihoob 7 roolivarda 6 edasi liikuma. Roolivarda tõmbejõud mõjub rooli käändmikule 4 ja kandub omakorda trapetsikujulisele hoovale 3 ja roolivardale 11, nii et see liigub paremale. Samal ajal paneb roolivarras ka rooli juhtimisventiili 5 liugventiili käima, nii et roolivõimendi silindri 12 parem kamber on ühendatud rooliõlipaagiga, kus vedeliku pinnal puudub rõhk. Õlipumba 10 kõrgsurveõli siseneb roolivõimendi silindri vasakusse õõnsusse, seega mõjub roolivõimendi silindri kolvile suunatud paremale suunatud hüdrauliline jõud tõukurvarda kaudu ühendusvardale 11, mis põhjustab ka selle paremale liikumise. Sel viisil saab juhi poolt roolile rakendatav väike roolimismoment ületada maapinna poolt roolile mõjuva roolitakistusmomendi.
