Ühendusvarda rühm koosneb ühendusvarda korpusest, ühendusvarda suurest peakattest, ühendusvarda väikese peaga külahülsist, ühendusvarda suure peaga laagripuksist ja ühendusvarda poldist (või kruvist) jne. Ühendusvarda grupp on allutatud gaasile. kolvitihvtist lähtuv jõud, selle enda võnkumine ja kolvirühma edasi-tagasi liikuv inertsjõud. Nende jõudude suurust ja suunda muudetakse perioodiliselt. Seetõttu mõjub ühendusvarras survele, pingele ja muudele vahelduvatele koormustele. Ühendusel peab olema piisav väsimustugevus ja konstruktsiooniline jäikus. Väsimustugevus on ebapiisav, põhjustades sageli ühendusvarda korpuse või ühendusvarda poldi purunemise ja seejärel kogu masina kahjustamise suurõnnetuses. Kui jäikus on ebapiisav, põhjustab see varda korpuse paindedeformatsiooni ja ühendusvarda suure pea ümberringikujulist deformatsiooni, mis viib kolvi, silindri, laagri ja vända tihvti osalise lihvimiseni.
Ühendusvarda korpus koosneb kolmest osast ja kolvitihvtiga ühendatud osa nimetatakse ühendusvarda väikeseks peaks; Väntvõlliga ühendatud osa nimetatakse ühendusvarda peaks ning vardaosa, mis ühendab väikest pead ja suurt pead, nimetatakse ühendusvarda vardaks
Ühendusvarda ja kolvitihvti vahelise kulumise vähendamiseks surutakse õhukese seinaga pronkspuks väikesesse peaauku. Puurige või freesige sooned väikestesse peadesse ja puksidesse, et pritsmed pääseksid puksi ja kolvi tihvti vastaspinnale.
Ühendusvarda korpus on pikk varras, ka jõud töös on suur, selle paindedeformatsiooni vältimiseks peab varda korpusel olema piisavalt jäikust. Sel põhjusel on sõiduki mootori ühendusvarda korpus enamasti 1-kujuline. 1-kujuline sektsioon võib piisava jäikuse ja tugevuse korral massi minimeerida. H-kujulist osa kasutatakse ülitugeva mootori jaoks. Mõned mootorid kasutavad kolvi jahutamiseks õli sissepritsimiseks väikese peaga kepsu. Varda korpusesse tuleb puurida pikuti augud. Stressi koondumise vältimiseks on ühendusvarda korpus ning väike pea ja suur pea ühendatud suure kaare sujuva üleminekuga.
Mootori vibratsiooni vähendamiseks tuleb iga silindri ühendusvarda massierinevus piirata minimaalses vahemikus. Mootori tehases kokkupanemisel võetakse üldjuhul mõõtühikuks gramm vastavalt ühendusvarda alumise pea massile ja samale mootorile valitakse sama grupp kepsu.
V-tüüpi mootoril jagavad vasak- ja parempoolses veerus olevad vastavad silindrid vändatihvti ning ühendusvarda on kolme tüüpi: paralleelne ühendusvarras, kahvli ühendusvarras ning põhi- ja lisaühendusvarras
