Ühendusvarda grupp koosneb ühendusvarda korpusest, ühendusvarda suurest kaanest, ühendusvarda väikesest ühendusvarda hülsist, ühendusvarda suurest ühendusvarda laagripuksist ja ühendusvarda poldist (või kruvist) jne. Ühendusvarda gruppi mõjutavad kolvivarda gaasijõud, ühendusvarda enda võnkumine ja kolvivarda edasi-tagasi liikuv inertsjõud. Nende jõudude suurus ja suund muutuvad perioodiliselt. Seetõttu mõjuvad ühendusvardale surve, pinge ja muud vahelduvad koormused. Liigendil peab olema piisav väsimustugevus ja konstruktsiooniline jäikus. Ebapiisav väsimustugevus põhjustab sageli ühendusvarda korpuse või ühendusvarda poldi purunemist ja seejärel kogu masina kahjustusi, mis omakorda põhjustavad raskeid õnnetusi. Kui jäikus on ebapiisav, põhjustab see ühendusvarda korpuse paindeformatsiooni ja ühendusvarda suure osa deringdeformatsiooni, mis viib kolvi, silindri, laagri ja väntvõlli osalise hõõrdumiseni.
Ühendusvarda korpus koosneb kolmest osast ja kolvivardaga ühendatud osa nimetatakse ühendusvarda väikeseks peaks; väntvõlliga ühendatud osa nimetatakse ühendusvarda pead ja väikest pead ja suurt pead ühendavat varda osa nimetatakse ühendusvarda vardaks.
Ühendusvarda ja kolvitihvti vahelise kulumise vähendamiseks surutakse õhukeseinaline pronksist puks väikesesse peaauku. Puurige või freesige väikestesse peadesse ja puksidele sooned, et pritsmed pääseksid puksi ja kolvitihvti ühenduspinnale.
Ühendusvarda korpus on pikk varras ja tööjõud on suur. Paindedeformatsiooni vältimiseks peab ühendusvardal olema piisav jäikus. Sel põhjusel on sõidukimootorite ühendusvarda korpus enamasti 1-kujulise ristlõikega. 1-kujuline ristlõige võimaldab piisava jäikuse ja tugevuse korral minimeerida massi. H-kujulist ristlõiget kasutatakse suure tugevusega mootorites. Mõned mootorid kasutavad väikese peaga ühendusvarda, et kolvi jahutamiseks õli sisse pritsida. Ühendusvarda korpusesse tuleb puurida pikisuunas augud. Pingete kontsentratsiooni vältimiseks on ühendusvarda korpus, väike pea ja suur pea ühendatud sujuva suure kaarekujulise üleminekuga.
Mootori vibratsiooni vähendamiseks tuleb iga silindri ühendusvarda massi erinevust piirata minimaalse vahemikuga. Mootori tehases kokkupanekul kasutatakse ühendusvarda alumise osa massi mõõtühikuna üldiselt grammi ja sama mootori jaoks valitakse sama ühendusvarda grupp.
V-tüüpi mootoril jagavad vasakpoolses ja paremas veerus olevad vastavad silindrid väntvõlli ja ühendusvarda on kolme tüüpi: paralleelühendusvarras, kahvliühendusvarras ning pea- ja abiühendusvarras.
